Alfred Rosenberg

Allikas: Vikipeedia

Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Teksti allikas:

Artikli neutraalsus on vaidlustatud!

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Vajab toimetamist

Alfred Rosenbergi "CV", ära trükitud tema 50. sünnipäeva puhul mitmes 1943. a. alguse ajalehes: "Sakala" 11. jaanuar 1943, nr. 4, lk. 2; ka Saaremaa ajalehes "Meie Maa":

Ida-alade minister Alfred Rosenberg

Alfred Rosenberg sündis 12. jaanuaril 1893. aastal Tallinnas. Pärast Tallinna kõrgema reaalkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Riia Tehnilises Ülikoolis arhitektuuri alal. Õpingute kõrvalt tegeles ta maalimise ja ajalooga. Puhkenud I maailmasõda katkestas Rosenbergi õpingud Riias.

Polütehniline ülikool evakueeriti Moskvasse ja seal, keset bolševismi võimuletulekut, kujunesid Rosenbergil põhialused ta epohhilisele teosele "20. sajandi müüt". Enamlaste võimuletulekul viibis Rosenberg ajutiselt Krimmis ja kui sinna saabus teade, et sakslased on vallutanud Saaremaa, ruttas ta Tallinna, et proovida ühineda saksa sõjaväega. Et aga sakslaste tulek viibis ja tal Polütehnikumis jäid õiendamata mõned eksamid, sõitis ta tagasi Moskvasse. Sooritanud eksamid, omandas ta 1. järgu lõpudiplomi ja asus juba arhitektina Tallinna. Varsti saabusid sinna ka saksa okupatsiooniväed ja Rosenberg kavatses astuda vabatahtlikuna sõjaväkke. Kuna aga tema see soov ei täitunud, asus ta õpetajana tööle Tallinnas Gustav-Adolfi gümnaasiumis.

Teade Saksamaa kokkuvarisemisest ja marksistlikust revolutsioonist viis Rosenbergi otsusele pühendada end poliitilisele tegevusele. Oma esimese ettekande marksismi ja juutluse üle pidas ta 30. novembril 1918.a. Tallinnas. Peale Eesti Vabariigi väljakuulutamist sõitis Rosenberg Müncheni. 1919.a. suvel kohtus ta Adolf Hitleriga ja ühines tema liikumisega. Ta astus natsionaalsotsialistide partei liikmeks 1919. aastal enne Hitlerit, mil see partei kandis veel Saksamaa Tööpartei nime.

1921. aastal asus Rosenberg koos Dietrich Eckartiga toimetama "Völkischer Beobachterit", mille kasvamine väikesest nädalalehest suureks päevaleheks toimus tema juhtimisel. 1937. aastal oli Rosenberg "V.B." peatoimetajaks ja alates 1938. aastal lehe väljaandjaks.

Rosenberg võttis rahvussotsialistlikust liikumisest aktiivselt osa. Ta tegi kaasa 1921. aastal oktoobris marsi Coburgi ja Saksa Päeva 14. ja 15. oktoobril Coburgis ja saatis Juhti Bürgerbräu-keldris ja marsil Feldherrenhallesse 9. novembril 1923.aastal.

Pärast 1923. aasta 9. novembrit koondas ta liikumises järelejäänud jõud uueks tegevuseks. Juhi tagasitulekul Landsbergist asus Rosenberg jälle lehe juurde. Rosenberg koostas esimese ametliku teose liikumise kohta "Saksa rahvussotsialistliku tööliserakonna olemus, põhialused ja eesmärgid". Riigipäevavalimistel 14. septembril 1930. aastal valiti Rosenberg riigipäeva liikmeks ja seal esindas ta rahvussotsialistide rühma välispoliitilistes küsimustes.

1. aprillil 1933 nimetas Hitler ta erakonna NSDAP välispoliitilise ameti juhiks ja riiklikuks juhiks (Reichsleiter). 31. jaanuaril 1934 ta nimetati Hitleri volinikuks rahvussotsialismi kogu vaimse ja maailmavaatelise kasvatuse alal. Tema juhtimisel tegutses aastast 1940 büroo, mis tegeles kunstivarade konfiskeerimisega okupeeritud Euroopa juutidelt; raamatukogud koondati Franfurdis asutatud kõrgkooli Hohe Schule, mille rektoriks oli samuti Rosenberg. 1941. aastal nimetati ta Ida-alade riigiministriks.

Peale oma põhiteose "20-nda sajandi müüt" on Rosenberg kirjutanud veel "Juutide jälg aegade keerises", "Siioni tarkade protokollid ja juudilik maailmapoliitika", "Talmudi ebamoraal", "Katk Venemaal", "Riigivaenuline Sionism", "Vabamüürlik maailmapoliitika". Ta arvukad kõned ja artiklid on koondatud koguteostesse "Veri ja au", "Ideede arenemine" ja "Võitlus võimu pärast".

Nürnbergi protsessil määrati talle kõrgeim karistus.

[redigeeri] Kirjandus

Henn Käärik, "Natsionaalsotsialismi enesetunnetusest I. Alfred Rosenberg" – Vikerkaar 1992, nr. 9
Karl Wilhelmson, "Alfred Rosenberg ja Eesti" – Vikerkaar 2001, nr. 8-9
Ernst Piper, "Alfred Rosenberg: Hitlers Chefideologue", München : Blessing 2005, 831 lk.; lühendatud tõlge eesti keelde on ilmumas