Nürnbergi protsess
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
14. novembril 1945 algas Nürnbergi kohtuprotsess Saksa fašistlike sõjakurjategijate vastu. Protsessi läbiviimisega kiirustati ja see lõppes 1. oktoobril 1946. a. Selle kohtu farsi suunaja ja peasüüdistaja oli Nõukogude kindralprokurör Andrei Võšinski. Protsessi pearežissöör ja nööritõmbaja oli aga kahtlemata Josif Stalin, kes koos Saksamaaga oli jaganud ära mõjusfäärid Ida-Euroopas, vallutanud Poola, tunginud seejärel kallale Soomele ning okupeerinud Balti riigid, olles seega ise üks Teise maailmasõja initsiaatoreid. Seepärast kaitsti Nõukogude huvisid protsessil sama raevukalt, kui seda oli tehtud sõja ajal Stalingradi varemeil.
Kokku oli kohtu all 21 kaebealust – SS-i juht Kaltenbrunner (Himmler oli teinud enesetapu arreteerimise ajal). Süüaluste pingis olid: Luftwaffe juht Hermann Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; opratiivstaabi kindralid Wilhelm Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Joachim von Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat – Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu.
