Alo Hoidre

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Alo Hoidre (26. jaanuar 1916 – 2. oktoober 1993) oli eesti kunstnik: raamatuillustraator, graafik ja maalija. Oli ajalehe "Sirp ja Vasar" kunstiosakonna juhataja. 1991. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemia laureaat. Aastakümneid armastas ta suvitada Kassaris. Tuntuim teos "Rehepeks" (1945)

[redigeeri] Haridustee

1933-1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat
1938-1941.a. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikaerialal. Oli ajalehe "Sirp ja Vasar" kunstiosakonna juhataja
1944-1982.a. oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.

Osales arvukalt nii Eesti kui üleliidulistel näitustel, sealhulgas ka mainekatel Tallinna graafikatriennaalidel.

[redigeeri] Looming

Viljeles nii vaba- kui ka raamatugraafikat, tehnikaist valdas meisterlikult litot; maalijana eelistas tempera- ja õlimaali. Eesti Laskurkorpusest naasnuna pühendus Hoidre raamatugraafikale ning sõja- ja tööstustemaatilisele vabaloomingule. Hilisemas loomeeas, tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast EKAs, avaldus Hoidre maalijaisiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides, millest suur osa jäi maalija lahkumise järel ateljeeseinte vahele. 1980ndail ja 1990ndate algul katsetas maalija erinevaid materjale ja tehnikaid, maalides lõuendi kõrval ka vaskplaatidele, kartongile ja puule. Hoidre hilisloomingu koloriit on küllastatult rikkalik ja sügav.

Kunstniku hilispärandi maalidest avaneb uus tahk kunstniku loomingus. Sõja-, tööstus- ja hedonistliku boheemluse teema kaudu tuntud maalija ja graafik (litograafia üks parimaid valdajaid Eestis), populaarne pedagoog maalis hilisperioodil abstraktseid maale ja kollaaže peamiselt ainult enda jaoks, katsetades abstraktse kunsti erinevaid võimalusi. Maalitehniliselt ületas ta kõik endale seni seatud piirid, kasutas ootamatuid võtteid ja materjale. Aktiivsest elust tagasi tõmbunud kunstniku loodu seas leidub tõelisi maalilisi pärleid.

Fr. R. Kreutzwaldi 1951.a. Kalevipoja illustratsioonid valmisid 5 kunstniku Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagrits, Richard Kaljo, Edith Paris ühistööna. Eesti NSV 10. aastapäevaks ilmunud suurejoonelisust taotlenud väljaande kujundamisel kasutati tol ajal väga soositud ja levinud kollektiivse töö meetodit. Vahetiitlid ja vinjetid valmistas R. Kaljo, vahetiitlite ornamentaalne kujunduse tegi E. Paris. Järjekordne Kalevipoja uustrükk avaldati F. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva puhul ilmunud viieköitelises teoste sarjas 1953.aastal koos eelnevalt mainitud kunstnike illustratsioondiega.

Tihti pakutakse Wiiralti pähe mõne teise kunstniku tööd. Üks Wiiraltiga tihti segiaetavaid autoreid on Alo Hoidre. Mitmed 1930. aastate Riigi Kunsttööstuskooli õpilased tegid Wiiralti eeskujul kaameleid ja neegripäid.

Maalikunstnik köitis kunstiavalikkuse tähelepanu 1991.a. isiknäitusega Tallinnas. Vanameistri abstraktsetes ja poolabstraktsetes maalides oli ekspressiivset eneseväljendust ja säravat koloriiti. Tööd olid inimeksistentsi põhiprobleeme uurivad. Maalide pealkirjad olid kõnekad: “Kirgastumine”, “Selginemine”. 1971.a. valminud töö “Selgimine” on avamänguks 90-ndate algul saabunud tunnustusele, mis tõi kunstnikule ka Kristjan Raua nimelise preemia.

Üks suund Hoidre loomingus on seotud grotesksete, poolabstraktsete figuuridega, mida ta viljeles nii maalis kui graafikas. Maali puhul kasutas ta segatehnikat, näit. kullavärvi, et muuta kompositsioon ilmekamaks ja atraktiivsemaks. Kunstnikuna mängis Hoidre oma töödes traagilisuse ja koomilisuse piirimail. Kompositsioon suplejatega näitab tema loomingu lõbusamat poolt.

Alo Hoidre graafikutee algus oli paljutõotav. Lõpetanud Riigi Kunsttööstuskooli litograafia alal, esines ta selles tehnikas huvitavalt juba enne sõda. Õpingud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis aastail 1938 - 41 lisasid oskusi ka teistes tehnikates. Mõju avaldas, nagu kaasõpilastelegi, 1939.a. Eestisse naasnud Eduard Wiiralt. See mõju ei suutnud aga varjutada noore kunstniku kiiresti küpsevat isikupära, mida kinnitab väike meisterlik kuivnõelaleht – senitundmatu rariteet!

Alo Hoidre “Rehepeks” on ühtaegu autori tuntumaid töid kui ka ajastut erakordselt täpselt illustreeriv. Ebatõeline ning helge on asendunud mustvalge ausa vaatega tööle, mis õilistab inimest. Hoidre sammub siin sellel õhukesel piiril, mis eraldab poliitilist kohustust tööteema kujutamisel ning argise ülistamist. Paratamatus elada oma ajas on siin küll aimata, kuid Hoidre sisemine veendumus lihtsate inimeste kujutamisel samavõrd.

Alo Hoidre on moodsas kunstipildis üks kunstnikke, kelle isesus väljendub võrdselt nii tema maali- kui ka graafikaloomingus. Hoidret tunneme kui inimeksistentsi süvenejat, inimloomuse uurijat, näeme tema groteskseid poolabstraktsed figuure, kes esituvad alati justkui kusagil traagilise ja koomilise piirimail. Graafikuna esindub ta selle tehnika ”Kotermannide laulde” pigem õrna üldpildi taustal ootamatult jõulisena. See töö on kui selge sotsiaalne üldistus - tähenduslikult tõusevad esile otsustavad näod, mis on murdnud end läbi ajakirjanduslikust pealispinnast. Teos on reprodutseeritud kataloogis “Eesti graafika 1974–1975” (Jüri Hain, Tallinn 1978)

[redigeeri] Teosed

Pühajärv. Lito, paber. 1963 Lm 43,5 x 60 Pm 32,5 x 45cm
Otepää maastik. Lito, paber. 1964 21 x 28 cm
Karolina. Lito, paber. 1988 Lm 45,8 x 50,4 Pm 37 x 41,7 cm
Lelu. Lito, segatehnika. 1971
Peagis aabun. Segatehnika. 1975
Kotermannide laul. Segatehnika. 1974
Rehepeks. Lito. 1945
Selgimine. Õli, masoniit. 1971
Näod. Kuivnõel. 1939
Kompositsioon suplejatega. Segatehnika. 1980ndad
Kiviõli. litograafia, paber. 1947
Kohtla-Järve. litograafia, paber. 1940
Kohtla-Järve. litograafia, paber. 1940
Kohtla-Järve. litograafia, paber. 1947
Ehitustööd Kiviõlis. litograafia, paber. 1947
Kohtla-Järve tehased. tempera, paber. 1948
Exlibris
L. Mikko, A. Hoidre, P. Aavik. Punalipu üleandmine. akvarell, vatman. 1950

[redigeeri] Portreed

Kunstimeistrid (Portree Eduard Wiiraltist). Värviline lito. 1986 61 x 46,5

[redigeeri] Kaanekujundus

Lev Tolstoi: Anna Karenina http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20284
Romain Rolland: Colas Breugnon http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5891
Maksim Gorki: Ema http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22339
August Jakobson: Hiiglaste tee. Kolm jutustust http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?72824
Lilli Promet: Kes levitab anekdoote? http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26874
Eduard Vilde: Mäeküla piimamees http://mustu.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19331
Eduard Vilde: Mahtra sõda http://mustu.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?keywords=14809&ost=14811

[redigeeri] Illustratsioonid

Eduard Vilde: Jutustused (3. osa) http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?44531
Nekrassov, Nikolai. Pakane Punanina. http://www.nlib.ee/html/digi/rmt_ill/autorid/hoidre_a/hoidre.html
Mahtra sõda. Süsi. 1955

[redigeeri] Õpilased

Alo Hoidre õpilased: kunstnikud Siima Škop, Mare Olvet,

[redigeeri] Näitused

2005, 19.september - 3.märts Pärnu linnagaleriis graafiku ja maalikunstniku Alo Hoidre litode näitus “Retrospektiiv”
2000, 30. aprillini Tammsaare muuseumi rohelises tiivas näitus “Alo Hoidre. Viimased maalid”
1999, 3. veebruar - 5.märts Galerii 36: Konrad Adenaueri fondis näitus "Tundmatu Alo Hoidre"