Amerigo Vespucci
Allikas: Vikipeedia
Amerigo Vespucci [am'eerigo vesp'utši] (9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla) oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu.
Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de' Medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda.
Vespucci tegi aastail 1497–1504 Hispaania (toona Aragóni ja Kastiilia) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" ja "Amerigo neli reisi", mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud.
Reisidel jõudis ta 25. lõunalaiuskraadini ning taasavastas tähed α Centauri (Proxima Centauri) ja β Centauri ja Lõunaristi tähtkuju, mida põhjapoolkeral näha pole. (Nende olemasolust teati Vana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.)
Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Martin Waldseemüller avaldas 1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi ookeanist idas Ameerikaks.
Vespucci ise kasutas oma nime kujul Americus Vespucius. Amerigo on italiseeritud vorm keskladina nimest Emericus. See arvatakse pärinevat saksakeelsest nimest Heinrich, mis omakorda pärineb germaani nimest Haimirich.
