Andrus Johani

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Andrus Johani (aastani 1936 Arnold) (1. september 1906 – 18. august 1941) oli eesti maalikunstnik ja joonistaja. Abikaasa Helene Johani (1903-1999). Ta lõpetas kunstikooli "Pallase" 1933.a. Ta on Noor-Eesti kunstnike Nikolai Triik ja Konrad Mägi õpilaste heroilise Pallase põlvkonna esindaja.

Johani oli veidike kunstiboheemlasliku elustiiliga. Tihti ühel või teisel eluperioodil külmetas ta ateljees, pidas sõpradega pikki kohvikuvestlusi, sõitis välja loodusesse. Võttis hävituspataljoni võitlejana osa Tartu kaitsmisest. Johani kuulus 1941. aastal nn rahvakaitseväkke ning langes sakslaste kätte vangi ja mõrvati 18. augustil 1941.a. Tartu lähistel.

Andrus Johani oli hea sõber kunstnik Kaarel Liimandiga. Hoolimata tema lühikeseks jäänud elust loetakse teda eesti kunstiajaloos maalijaks, kelle intiimses ja elulähedases loomingus kehastub Tartu kunstikoolist "Pallas" võrsunud maalikoolkond. Tema teosed kuuluvad kunstimuuseumide püsiekspositsioonide kuldvara hulka.

Andrus Johani mälestuseks on kunstniku endisesse elukohta Tartu linnas Liiva 17 paigutatud mälestustahvel: "Selles majas elas 1935 - 1940 kunstnik Andrus Johani"

[redigeeri] Haridustee

1922-1926.a. õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali
1926-1933.a. õppis (vaheajaga 1929-31) Tartu Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas“ maalierialal (P. Areni, a-st 1931 A. Vabbe ateljees)
1928.a. alates hakkas esinema kodu- ja 1929 välismaa kunstinäitustel
1933.a. kunstiühingu „Pallas“ liige ja vabakutseline kunstnik
1934. a. õpireis Nõukogude Liidus
1936-37.a. täiendas end Berliinis, Pariisis ja Amsterdamis
1937. aasta Pariisi-reis viis ta tsivilisatsiooni keskpunkti. Suurlinn Pariis nihutas kunstnike vaatepunkti igas mõttes kõrgele. Pariisi vaadetes vahendas ta anonüümselt kulgeva suurlinna elu kogemust.
1940-1941.a. osales nõukoguliku kunstielu korraldamises.

[redigeeri] Looming

Juba enne Kunstikooli "Pallase" lõpetamist oli ta tunnustatud kunstnik. Tema isiksus küpses tavatult kiiresti. Ta paistis silma kindlavormilise ja lopsaka joonistusmaneeriga. Nagu realistide puhul tavaline, kuulusid rahvalähedus ja teemade võrdsus Johani loomingu alustõdede hulka. Tõsise huviga kompis ta ilusa ja inetu piire, tegeles tavaliste inimestega, kelle terase silmaga nähtud lugusid jutustas. Näiteks maalid "Pesutriikijad", "Kõrtsis" ja "Ema" jt.

Nii mõneski töös näeme Joani boheemlaselu idüllilist poolt – jõudehetki, "eineid murul", millel on kunstiajaloos pikk traditsioon. Teisalt valdas Johani ka meeleheitliku, ohjeldamatu lõbususe teemat, teda huvitanud kõrts kui lihtsa inimese elumuredest vabanemise paik, agulimiljöö ja kõrts on põrgu, emotsionaalse põrgu, metafoorid.

1930. aastail külas kogu Euroopas loosung nõudmisega tagasi pöörduda maaelu lihtsasse maailma, mis tihti ühendati kodu ja kodumaa kujundiga. Talupoeglikule, Eestiski põliselt juurdunud elulaadile koos aastaaegade vääramatus rütmis vahelduva töö ja harmoonilise eluga looduse rüpes osutati kui paradiisliku elu võrdpildile. Moraalset ilu kandev töö teema tõlgendus ei ole võõras ka Johanile.

Andrus Johani joonistus "Istuv vanamees" 1936. a. on tehtud suviselt Võru-Petseri matkalt, mille kestel kunstnik jäädvustas terve galerii mahlakaid rahvatüüpe - kiirelt ja täpselt, elavas impressionistlikus laadis. 1956. a.

1940. aastal, mil Eestis kehtestati Nõukogude võim, võimendusid kunstnike loomingus uued motiivid ja kangelased, sh. tööliskond kui poliitiliselt aktiivne jõud. Johani kavandas suuri kompositsioone, kuid ei jõudnud neid lõpetada, sest hukkus Teises maailmasõjas. Tema põgus, kuigi tihe seotus nõukogude võimuga selle kehtestamise esimesel aastal aitas paradoksaalsel viisil hiljem elavana hoida "Pallase" kui erakordse vormikultuuriga maalikoolkonna müüti. Äratas tähelepanu eelkõige töörahva heaolu ja tüübistikku kujutavate žanrijoonistustega. Viljeles nii ühe- kui paljufiguurilist olustikumaali, plastiliselt selget ja psühholoogiliselt veenvat portreejoonistust ja –maali, karakteretüüdi ning peene koloriidikäsitlusega maastikumaali ja linnavaadet. Johani oli suurepärane portretist ning on teinud meeldejäävaid portreid oma abikaasast. Ta on jäädvustanud lõuendeile lummavaid linnavaateid nii Tartust kui ka Pariisist. Värskendas toonast raamatukunsti pliiatsi- ja tušijoonistustega.

Tartust ja Pariisist kujunesid Johani jaoks elu geograafilise ja kunstilise haarde olulised äärepunktid. Kunstniku linnavaated annavad tunnustust kunstniku põhjalikule linna topograafia ja erinevate ilmete tundmisele. Iseseisvusperioodil kujutatud Tartu ei ole enam antiik-kreekalik Emajõe Ateena, vaid töökate, tihti esimese põlve linlaste teotsemiskoht oma äärelinna puidust agulimajade ja lodjasadamatega, väikeäride ning turgudega.

Tema aktikrokiidki on täisväärtuslikud kunstiteosed.

Johani maalijaideaaliks olid 17. sajandi Hollandi meistrid Rembrandt ja Frans Hals. Pariisi-reisil õppis kunstnik ka prantsuse moodsa kunsti kogemustest kuidas värvide täiskõlast loobumata ja tõetruudusega tingimata jäädvustada pildile argine elulõik. “Natüürmort jänesega” (1939) ja humoristlik “Isa portree” (1940) esindavad hästi nii Johani maalijatalenti kui hilisrealistlikku kunsti.

Andrus Johani joonistusanne oli niivõrd võimas, et 1930ndate kunstielu parim ning vahetu asjatundja Alfred Rõude oskas tema kõrvale tõsta vaid Eduard Wiiralti enda. Kui otsida eesti joonistuskunsti klassikat, kus ühineksid filigraanne ja hoogne tehnika ning varjundirikas inimesekujutus, siis tuleb vaadata just Johani loomingu poole. "Daam päevavarjuga" ning "Istuv tütarlaps" on kavandid suuremale tööle. Mõlemad torkavad silma Johani töödele niivõrd iseloomuliku muretu meeleoluga, kus prantslasliku kergusega antakse edasi jalutavaid või puhkavaid inimesi. Need on joonistused, mis lisaks kunstitehnilistele väärtustele kannavad endas neid meeleolusid, mis 30ndate teisel poolel andsid veel aimu rahulolust ning õnnetundest. "Pariisi katused" on Johani loomingus märkimisväärsel kohal. Ta kujutab siin linna, kus tema kunstnikukäekiri sai inspiratsiooni. Siin on segu salapärast tagasoppides seiklemisest kui ka katuste mustrilise ning vormilise mitmekesisuse edasiandmisest.

[redigeeri] Teosed

ILLUSTRATSIOONID

G.Suits Kogutud luuletused. 1938 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?25743

MAALID

Rahvapidu. 1939
Visandid hobusepeadest. Sangviin. 1936
Vangid. Õli, lõuend. 1934
Seine'i vaade laevadega. Akvarell.
Koerake. Süsi, sangviin, seepia. 1933
Pargis. Akvarell, kriit, süsi, paber. 1934
Tüdrukud. Süsi, paber. 1929
Bukinist Tournelle’i kaldapealsel. Õli, lõuend. 1937
Etüüdid maalile „Puie all” Istuv tütarlaps. Sangviin, paber. 1936. 31 x 29 cm
Etüüdid maalile „Puie all” Daam päevavarjuga. Sangviin, paber. 1936 35 x 22 cm
Istuv vanamees. Pruun kriit, paber. 1936 Vm 42,3 x 24,3 cm
Istuv poiss. Pruun kriit, kalka. 1928 Lm 48,6 x 29,4 cm
Saunaminejad. 1932. Kriit, sangviin, süsi. Vm 46 x 59,6.
Etüüd "Sammuv eit". Süsi, sangviin. u. 1931 56,3 x 31,9
Isa portree. 1940
Hädaabitöölised liivakarjääris. Süsi, värviline kriit, paber. 1933 Vm 37,2 x 50 cm
Eit kukega

NATÜÜRMORDID

Natüürmort jänesega. 1939
Saapad. Süsi, paber. 1928 34 x 42,2

MAASTIKUD

Talvemaastik Otepäält. 1939
Pariisi katused. Tušš, paber. 1937
Tartu maastik. 1937
Tartu Liiva tänav talvel. 1940
Pariisi katused. Tušš, paber. 1937 26 x 33 cm
Metsatee

[redigeeri] Näitused

"Modernismiaja klassikud. Andrus Johani ja Kaarel Liimand" Kumu kunstimuuseumis Tallinnas kuni 27.05.2007
"Tartu Ülikooli rektorite portreid" TÜ Kunstimuuseum 30.11.2006 - 15.02.2007

[redigeeri] Välisviited

http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/C281CA22C64DF3DBC2256EA000367179
Haus Galerii http://www.haus.ee/index.php?s=otsing&otsingus6na=johani&Button=OTSI
Mugasto-Johani, H. 1998. Andrus Johani oma ajas http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?120
Bernštein, B. 1958. Kunst: Jooni A. Johani žanrimaalist.
Johani, H. 1965. Kunst: Lõpetamata maal ja autori võitlustee: (Andrus Johani elust ja loomingust)
ENE 4
Raamatukogu viited: http://www.luts.ee/biblioserver/index2.php?kid=161219&index_from=chosen
Johani, A. 1967. Raamatugraafikat aastaist 1940-1941
1990, Eesti Entsüklopeedia, (EE), Tallinn
1996, Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon (EKABL), Tallinn
1940, Eesti Biograafiline Leksikon. Täiendusköide, Saku
Genss, J. 1948, Eesti kunstnike leksikon, Tallinn