New Immissions/Updates:
boundless - educate - edutalab - empatico - es-ebooks - es16 - fr16 - fsfiles - hesperian - solidaria - wikipediaforschools
- wikipediaforschoolses - wikipediaforschoolsfr - wikipediaforschoolspt - worldmap -

See also: Liber Liber - Libro Parlato - Liber Musica  - Manuzio -  Liber Liber ISO Files - Alphabetical Order - Multivolume ZIP Complete Archive - PDF Files - OGG Music Files -

PROJECT GUTENBERG HTML: Volume I - Volume II - Volume III - Volume IV - Volume V - Volume VI - Volume VII - Volume VIII - Volume IX

Ascolta ""Volevo solo fare un audiolibro"" su Spreaker.
CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Tartu - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Tartu

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist



Tartu
[ ]

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Tartu lipp
Tartu lipp
Tartu vapp
Tartu vapp

Pindala: 38,8 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 99 325 (1.01.2006)

Tartu asukoht

Tartu on Eesti suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim linn. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga on Tartus 99 882 registreeritud elanikku. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus — Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine.

Tartus asub ka Riigikohus ning alates 2001. aastast Haridus- ja Teadusministeerium.

Tartul on läbi aegade olnud nimeks Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.

Tartu Raekoja platsil asuva linna keskpunkti tähise koordinaadid on 58°22'49" N 26°43'21" E

Sisukord

[peida]

[redigeeri] Ajalugu

 Vaata artiklit Tartu ajalugu

Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.-8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna".

Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav)
Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav)

Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224 tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Linnaõigused sai Tartu 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558-1582 kuulus linn venelastele, seejärel 1583-1625 Poolale vaheajaga 1601-1603, mil linn kuulus Rootsile. 1625 läks linn jällegi rootslastele. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.a. tegevust ülikool – Academia Gustaviana – mis tegutses Tartus kuni 1699 aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar.

Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708 linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

Tartu vaade aastal 1866.  Esiplaanil Meltsiveski tiik
Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil Meltsiveski tiik

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiirest ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. 1893 muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks.

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel Tartu rahu. Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutses ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ning kõrgem kunstikool Pallas.

Teises Maailmasõjas sai linn rängalt kannatada. Hävis 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960-tel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960 valmis Kaarsild, 1980 valmis Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, valmis ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suur sõjaväelennuväli muutis linna kinniseks.

1980-te lõpust ja taasiseseisvumisest alates on uuesti hakatud ehitama sõjas purustatud kesklinna. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Tartusse toodi Riigikohus ja 2002 ka Haridusministeerium.

Linna elanike arv on püsinud 1970-test saadik 100 000 ümber.

[redigeeri] Arhitektuur

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis - Jaani kirik - mis oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest on maailmas ainulaadne. Teisest keskaegest kirikust - Toomemäele püstitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust - on alles suurejoonelised varemed. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

Tänane ajalooline kesklinn on praegu valdavalt klassitsistlik, ning on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel, kui linna hakati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut taastama. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati 1803 - 1809) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autoriks on ülikooli arhitekt J.W. Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt J.H.B Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millel polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast II maailmasõjas taas.

Vanematest ehitistest on imekombel säilinud vähesed, unikaalseimad neist on u. 13.-14. sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15. sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomemäel. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Jaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.

Uuemast arhitektuurist on huvipakkuvamad 1932. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto poolt loodud Villa Tammekann, 1938. aastal avatud turuhoone (arhitekt V. Tippel).

[redigeeri] Rahvastik

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positivne. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. jaanuaril 2006 Tartus 99 882 inimest. Neist 79% on eestlased, 17% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad.

[redigeeri] Sõpruslinnad

[redigeeri] Kirjandus

  • Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn", Tartu Ãœlikooli Kirjastus, Tartu 2004


[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Tartu maakonna omavalitsused
Tartumaa vapp

Alatskivi vald - Elva linn - Haaslava vald - Kallaste linn - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu linn - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald

{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../t/a/r/Tartu.html"

Static Wikipedia (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2006 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Static Wikipedia February 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu