Arutelu:Andres Larka

Allikas: Vikipeedia

Materjali lisamise käigus on kaduma läinud lause, et oli Korp! Sakala vilistlane. Taivo 19. jaanuar 2006, kell 12.12 (UTC)

Mnjah, aga kas muu toimetamise käigus poleks seda lihtsam ise lisada olnud kui sellest teistele teada anda? :)

See selleks, tegelikult tekkis mul peale Sinu toimetamist kaks küsimust, mis mõeldud kõigile vanematele olijatele.

(1) Kas meil on Vikipeedias kokku lepitud, millises vormingus me kajastame bibliograafiat või kasutatud kirjandust? Traditsiooniline bibliokirje, jutumärgid, kursiiv, jms. On selles osas reeglid paika pandud või mitte? Olen siiani ka ise kasutanud erinevaid lähenemisi, aga tegelikult - kui pole teisiti kokku lepitud - võiks lähtuda kehtivast bibliokirje standardist kui see vähegi võimalikuks osutub.

Kokkulepe puudub. Minu teada võib viidetes kasutada erinevaid süsteeme. Minu meelest on tähtis ainult see, et ühes artiklis oleks ühes stiilis kirjed. Mina kasutan küll alati ühes stiilis kirjed, aga minu meelest ei saa teistel keelata teisi stiile kasutamast. See on ainult minu arvamus. Andres 19. jaanuar 2006, kell 13.10 (UTC)

(2) Võib-olla on see jälle minu isiklik probleem ja juba lahendatud Vikipeedia kirjutatud või kirjutamata reeglitega, aga mulle ei meeldi linkimine poolelt sõnalt või teose poolelt pealkirjalt. Minu meelest muudavad sellised kirjud sõnad lugemise võrdlemisi ebamugavaks (nt kurgutuberkuloos). Teoste pealkirjadelt poleks minu meelest üldse kena linkida kui selle lingi taga ei peitu konkreetset teost käsitlev artikkel. Aga jällegi kuulaksin kohalike autoriteetide arvamust.

-- Sacerdos79 19. jaanuar 2006, kell 12.56 (UTC)

Selle kohta meil kokkulepet ei ole. Mind isiklikult linkimine poolelt sõnalt ei häiri. Tõsi küll, millegipärast ilmub link mõnikord valel kujul. Ja õigupoolest peaks programm näitama tervet sõna punase või sinisena ka juhul, kui on lingitud osa sõnast. Ma ei tea, miks ta seda ei tee.

Teoste pealkirjadelt pole ka minu arvates üldjuhul hea linkida. Võib-olla siiski tasub linkida mõnelt terminilt või nimelt, kui see on osa pealkirjast ning tekstis mujal pole neid mainitud. Neeed on lihtsalt minu arvamused. Andres 19. jaanuar 2006, kell 13.10 (UTC)

Eestikeelne Vikipeedia pole veel valmis, mistõttu on siin mitmeid lahendamata ja selgitamata probleeme. Yks nendest on ka bibliograafiliste andmete esitamise vorm. Yldiselt, jah, raamatu või muu väljaande pealkirja ei lingita. Parandasin selle ära antud artiklis. Teine on see, et me teeme vahet, kas (1) esitatakse kellegi teoste andmeid (sellisel juhul antakse yksnes pealkiri ja esmakordse ilmumise või kirjutamise aasta); või (2) bibliograafilisi andmeid (sellisel juhul viidatakse trykiväljaandele ja esitatakse ka kirjastuse andmed jm vajalik info koos ISBN numbriga, soovitavalt viimane, st värskeim ja kättesaadavaim väljaanne). --- Aga jah, jutumärkide, kursiivi, pealkirja tõlke esitamise jm bibliokirje esitamise reegleid ja andmete esitamise järjekorda jne meil ei ole veel välja töötatud. Eestis kehtestatud bibliokirje standardid oleks hea alus. Kahjuks on neid standardeid mitmeid ja erinevaid ja needki kipuvad aeg-ajalt muutuma. --Lulu 19. jaanuar 2006, kell 13.15 (UTC)

Tänan tagasiside eest. Mis puudutab viitamist, siis üritan vaadata, milline on standardite viimane seis. Ise käisin täna huvipärast üle mitmed allikad, mis puudutasid viitamist teadustöödes, aga see on küll üsna tulutu tegevus - iga ülikool ja isegi iga teaduskond aktsepteerib erinevaid reegleid. Bibliostandardid, kuigi ka muutlikud, on veidi püsivamad. Tegelen selle asjaga ja annan teada, mis tulemusteni jõudsin. -- Sacerdos79 19. jaanuar 2006, kell 17.52 (UTC)

Kõigi ennustuste kohaselt oleks pidanud valimised võitma just Larka, sest tema organisatsiooni toetus püsis jätkuvalt kõrgena.

Vaidlustan selle väite. See on vapside propaganda eneseülistus. Vallavolikogudes saavutasid ülekaalu Põllumeestekogud, Konstantin Pätsi erakond - ja maal elas siis Eesti rahva enamik. Rein Marandi on sel teemal kirjutanud oma raamatus Must-valge lipu all.

Mis tuleks Sinu arvates selle asemel kirjutada? Andres 25. märts 2006, kell 12.24 (UTC)

Ei oska praegu ex prompt öelda. Jään varem väljendatu juurde, kuid ei suuda piisavalt põhjendatud ja perfektset väljendit leida. Tolleaegne ajakirjandus - kõigi osapoolte oma - oli väga vihane oponentide vastu ja kasutas vastaste mustamiseks kõik vahendid ära. Kahtlemata sai Larka kõige rohkem toetusallkirju, kuid küsimus on selles, et need olid just toetusallkirjad (mida pidi olema kandidaadi esitamiseks 10.000) - mitte aga tegelik hääletamine. On raske uskuda, et kolm muud kandidaati poleks vajalikku toetusallkirjade arvu (10.000) kokku saanud, kuid Päts lõpetas allkirjade andmise ära (teatud mõttes temale endale kahjulik samm - ta oleks võinud uutes oludes lasta endale veel rohkem allkirju anda kui Larkale, oma populaarsuse tõestamiseks). Igatahes - antud allkirjad moodustavad tühise vähemuse hääleõiguslike kodanike üldarvust ja see arv ei ole representatiivne nagu ei ole ka Tallinn, Tartu ja Nõmme kogu Eesti suhtes (vapside eesmärgiks oli koguda võimalikult palju allkirju, aga toetusallkirjade arv ei tähenda midagi tegelike valimistulemuste suhtes).

Ühe lause pärast artiklit vaidlustada on sulaselge ülepingutamine. Võtsin kaheldava lause välja, sest tegelikult ei sisaldanud see fakti, vaid hinnangut. Kui me suudame kunagi hiljem selle asemele midagi neutraalset kirjutada, siis teeme seda. Senikaua aga jätame lause lihtsalt välja. Kusjuures juhin tähelepanu sellele, et Pätsi toetajate seisukohtadele tuginemine on sama vähe neutraalne kui vapsimeelsetele seisukohtadele tuginemine (ei pea siin konkreetselt silmas ühtegi isikut ega allikat, vaid kutsun üles valvsusele!). -- Sacerdos79 26. märts 2006, kell 08.55 (UTC)

See oli ka Tõnissoni seisukoht, kirjutatud kusagil 1934. aasta jaanuari Postimehes. Ja ka sotside seisukoht, pean tõenäoliseks.

Andres Larka juhtimisel saavutasid vabadussõjalased suurt edu jaanuaris 1934 toimunud linnade volikogude valimistel, kus jõuti absoluutse enamuseni nii Tallinna kui ka Tartu võimuorganites.

Ja ka see lause. Tallinn ja Tartu ei olnud siis veel kogu Eesti. Praegusel kujul võib jääda mulje, et Eestis teisi linnu ega muid omavalitsusi peale linnade ei olnudki.

Kas võiks sõnastada nii: Jaanuaris 1934 toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse. Andres 25. märts 2006, kell 11.57 (UTC)

Jah, võiks küll, aga minu mõte on, et enamuses volikogudes (eriti maal) nad ei saavutanud enamust.

Siin võiks kirjutada ka sellest, kuidas ta endale pettuse teel polkovniku auastme omistas. --217.159.185.18 11. juuli 2006, kell 10.37 (UTC)