Antonín Dvořák
Allikas: Vikipeedia
Antonín Leopold Dvořák (8. september 1841 Nelahozeves Praha lähedal – 1. mai 1904 Praha) oli tšehhi helilooja.
[redigeeri] Elukäik
Sündis kõrtsmiku ja mõisateenija peres. Ta õppis muusikat külakooliõpetajate juures, hiljem Praha orelikoolis, mängis teatriorkestris vioolat. Heliloomingu kõrval teenis elatist muusikatundide andmisega ja orelimänguga kirikus.
Aastal 1891 oli Antonín Dvořák Praha konservatooriumi õppejõud, 1892–1895 New Yorgis Riikliku Konservatooriumi juhataja ja õppejõud.
Elu lõpuaastatel 1901–1904 juhtis taas Praha konservatooriumi.
Antonín Dvořák oli populaarne ja austatud helilooja nii kodu- kui välismaal; on tänini kõigi aegade tuntuim tšehhi helilooja. Sünnimaal on talle pühendatud mitu muuseumi ja mälestusmärki.
[redigeeri] Looming
Dvořáki looming on stiililt mõõdukas romantism märgatavate tšehhi jt slaavi rahvaste rahvamuusika mõjudega.
Antonín Dvořák loomingust peegeldub Beethoveni ja Schuberti, hiljem ka nt Wagneri ning helilooja enda lähedase sõbra ja toetaja Brahmsi eeskuju.
Huvitavaid mõjusid andis tema loomingule Ameerika-periood, mil helilooja huvitus nii mustade spirituaalidest kui ka Ameerika põliselanike muusikast.
Antonín Dvořák on kirjutanud 9 sümfooniat, 11 ooperit, sümfoonilisi poeeme, hulgaliselt vokaal- ja kammermuusikat, ühtekokku üle saja heliteose. Populaarsemad tema töödest on üheksas sümfoonia e-moll op. 95 "Uuest Maailmast" (1895) ning tšellokontsert, samuti "Slaavi tantsud".
