August Gailit

Allikas: Vikipeedia

August Gailit

August Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Rootsi, Örebro) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

[redigeeri] Elukäik

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.

Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.

Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916–1918 Eestis.

Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.

Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".

Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.

Aastatel 1932–1934 oli ta "Vanemuise" direktor.

Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.

Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi.

[redigeeri] Looming

Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).

1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).

Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.

Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.

Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).

Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.