Allikas: Vikipeedia
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum) oli riik, mille balti-saksa rüütelkonnad ja Saksa Ober-Ost ametnikud kavatsesid 1918 rajada Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa territooriumil ning mis pidi personaaluniooni kaudu olema liidus Preisimaaga. Novembris ja detsembris 1917 tegid Eesti– ja Liivimaa rüütelkondade esindajad otsuse eralduda Venemaast. 12. aprillil 1918 kuulutas baltisakslaste Balti Maanõukogu (Baltische Landesrat) Riias kõigi Venemaa endiste Balti provintside baasil Balti Hertsogiriigi välja. Pealinnaks sai Riia. Balti Hertsogiriik oli kavandatud seisusliku, äärmiselt ebademokraatliku riigina; selle asutavas organis, Balti Maanõukogus oli täielik ülekaal baltisaksa vähemusrahvusel. Riigipeaks pidi kava kohaselt saama Preisi kuningas, kuid Saksa väikeriikide vastuseisu tõttu jäi viimaseks riigipea kandidaadiks Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. 27. augustil sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa täiendava lisalepingu Bresti rahuleppe juurde, mille alusel Venemaa loobus lõplikult oma ülemvõimust Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Balti Hertsogiriigi ajutise valitsusena moodustati 5. novembril regentnõukogu eesotsas parun Adolf Pilar von Pilchauga. Asuti organiseerima relvastatud jõude (Landeswehr) ja tehti ulatuslikke plaane riigi koloniseerimiseks sakslastega. Balti Hertsogiriigi rajamise nurjas Saksamaal toimunud revolutsioon ja puhkenud Eesti Vabadussõda ning selle jätkuna Landesveeri sõda, mis purustas Landesweri armee ja lõpetas okupatsiooni.
