Batvad
Allikas: Vikipeedia
| inglise | Batwa, Twa | |
| saksa | Batwa, Twa | |
| vene | пигмеи-тва, батва |
Batvad ehk tvaad (Twa, Batwa, BaTwa) on rahvas Aafrikas.
Rahva nimi tähendab bantu keeltes 'väikesed inimesed'. Sõna Batwa on ainsuses Mutwa. Nime variandid on veel Batua, Watwa, Watua.
Nad moodustavad koos hutude ja tutsidega ühe kolmest Burundi ja Rwanda põhilisest rahvusgrupist. Kui sellesse piirkonda saabusid hutud, alistasid nad batvad. 15. sajandi paiku saabusid tutsid, kes alistasid nii batvad kui ka hutud.
Batvad elavad kõrgetel mägedel ja tasandikel Kivu järve ümbruses Kongo DV-s, Rwandas ja Burundis. Väikesed batvade rühmad elavad ka Ugandas. Batvad on algselt elanud vihmametsades, kuid on sealt mitmetel põhjustel välja tõrjutud.
Sisukord |
[redigeeri] Arv
Pole teada, kui palju neid täpselt kokku on. Arvatakse, et nende arv on Burundis 45 000 (1%), Rwandas 41 000 (1%), Ugandas 2100 ja Kongo DV-s 2000. Teisel hinnangul on batvade üldarv 70 000 kuni 87 000. Rwanda batvad ise hindavad oma osakaaluks Rwanda rahvastikus 0,4%. 1991. aasta rahvaloenduse järgi oli Rwandas 29 000 batvat, mis oli nähtavasti tegelikust arvust väiksem. Mõnede arvutuste järgi on neid Rwandasse praeguseks jäänud umbes 11 000. Teistel andmetel on 60 000-st alles jäänud 22 000 kuni 30 000. Et andmed on ebausaldusväärsed ja vastuolulised, siis ei ole batvasid arvatud ohustatud vähemuste hulka (selleks on nõutav koguarv alla 100 000 või alla 1% rahvastikust).
1978. ja 1991. aasta rahvaloenduste võrdluses batvade arv Rwandas vähenes 40%, samal ajal kui teiste rwandalaste arv kasvas 50%. Selle põhjuseks võib olla suur suremus vaesuse ning arstiabi kättesaamatuse tõttu (metsas elades oskasid batvad end maarohtudega ravida).
[redigeeri] Füüsiline antropoloogia
Batvad on pügmeed. Nende keskmine pikkus on 1,50 m. Neid on arvatud negrillorassi. Siiski ei ole nad naabritest silmatorkavalt erinevad.
Pikkus on eri kohtades erinev. Kivu järve saare metsades on elanud 136 kuni 142 cm pikkused elanikud. Pottsepatööga tegelevad batvad on olnud 150 kuni 160 cm pikkused. On olnud ka 172 cm pikkusi indiviide. Tutsid on batvasid kasutanud ka politseinike ja ihukaitsjatena.
[redigeeri] Päritolu
Arvatakse, et nad põlvnevad Rwanda ja Burundi algasukatest. Nad on võib-olla sisse rännanud Kongo DV vihmametsadest. Varem elasid nad ka piirkonna lääne- ja põhjaosas.
[redigeeri] Keel
Algselt rääkisid nad ühtainust pügmeede keelt, mis on suguluses Lõuna-Aafrika pügmeede keelega ja Kongo DV vihmametsade rahva imihäälikutega keelele. Praegu räägivad nad Burundis rundi keelt, Rwandas ruanda keelt ja Ugandas ganda keelt.
[redigeeri] Usund
Batvade usund põhineb usul kõrgemasse jõudu.
[redigeeri] Kombed
Metsade batvade kunagine riietus piirdus paari nahkrihmaga. Nii meestel kui ka naistel oli kõht armidega kaunistatud.
Eluasemeks oli pisut üle meetri kõrgune, okstest seinte ja lehtedest katusega onn.
Relvadeks olid vibu ja nooled ning pikad piigid.
[redigeeri] Elatusallikad
Alates esimese rahvuspargi loomisest Aafrikas (Virunga rahvuspark praeguses Kongo DV-s 1925) hakati batvasid nende asualadelt vihmametsades välja ajama, nii et nad kaotasid traditsioonilised elatusvahendid küttimise ja koriluse (rahvusparkides keelati küttimine). See kestis kogu 20. sajandi. Näiteks 1970 aeti nad välja Kahuzi-Biega rahvuspargist (Kongo DV, Lõuna-Kivu provints). Samuti aeti nad välja Bwindi rahvuspargist ja Mgahinga rahvuspargist Ugandas. Pügmeesid pagendatakse riikide ning rahvusvaheliste looduskaitseorganisatsioonide koostöös. Rwandas ja Burundis on nad välja aetud metsadest, mis muudeti põllumaaks. 1991. aastal tuli peaaegu kõikide batvade metsaelule lõpp. Enne suurte parkide avamist nõudis Maailmapank, et hinnataks selle mõjusid batvadele. 1995 tegi Uganda vastava ettekande, milles sisaldusid ettepanekud batvade aitamiseks. Muuhulgas nähti ette maa hüvitamine ja batvade integreerimise programm. Üldised abiprogrammid rahvusparkide territooriumilt välja aetud inimestele ei haaranud batvasid, sest nad ei olnud seotud kohalike omavalitsustega.
Praeguseks on peaaegu kõik batvad vihmametsadest välja aetud, ilma et nad oleks saanud mingit hüvitust. Valdav enamik batvadest elab linnas. Traditsioonilistest elatusallikatest ilmajäänud batvad elavad suuresti naaberrahvaste armul, elatudes sageli kerjamisest. Umbes 80% batvadest on kerjanud. Et äratada kaastunnet, peavad nad näitama end kuulekate, alandlike ja loomasarnastena. Batvad on ka valmistanud müügiks savianumaid, mida kasutati põlluharimisel ning ladustamisel ja transportimisel. Pottsepatoodetele on aga turg kadunud, sest odavam on osta metallist ja plastmassist nõusid. Mõned batvad teevad ka metallitööd. Nad töötavad päeviliste, teenijate ja rentnikena. Nad on tegutsenud ka kunstnike, muusikute ja näitlejatena. Batvad on kunagi olnud Burundi kuningate õuenarrid.
[redigeeri] Rwanda batvad
Batvade ilmajäämist oma maast on sajandite jooksul soodustanud nende väike asustustihedus, väikesed kogukonnad ja egalitaarne kultuur, mis väärtustab avatust ja jagamist. 19. sajandi lõpuks oli järel väga vähe metsi ning enamik batvasid olid sunnitud hakkama savinõude valmistajateks või põllutöölisteks, töötades hutude ja tutside heaks ning elades rentnikena nende maal. Mõned batvad hakkasid jahimeesteks, maakuulajateks, sõjameesteks, spioonideks ja kohalike pealike meelelahutajateks.
Rwandas on kaks batvade rühma. Suurem osa sealsetest batvadest on põlvkondade kaupa elanud ühiskonna alama kastina. Väga vähestel oli maa, mida harida. Nad elatusid põhiliselt pottsepatööst. Pottsepatöö ja batva etnos said sünonüümideks. Mehed kogusid savi ja tõid koju ning naised valmistasid nõud, mida müüdi. Nüüd on tööstuslikud plastmass- ja metallnõud, mis on odavamad, käsitöö-savinõud kõrvale tõrjunud. Batvad töötasid ka hutude juures päevilistena. Batvad olid kuulsad muusikud ja tantsijad ning moodustasid rahvuslikust tantsutrupist enamiku.
Teine rühm, mille nimi on impunyu, elas alles hiljuti metsas küttide ja korilastena. Mõned neist elasid Gishwati metsas, mis on nüüd peaaegu täielikult hävitatud, et rajada teeistandusi ja karjamaid. Seda projekti finantseeris Maailmapank 1980. aastate alguses. Impunyu batvad pidid lahkuma aladelt, kuhu tehti mägigorillade kaitsealad.
1970. aastatel keelati seadusega küttimine, mis ohustas batvade traditsioonilist elulaadi veelgi. 1990. aastatel olid viimased batvad, kes veel tegelesid salaküttimisega ja korilusega, sunnitud oma esivanemate metsadest lahkuma, et teha ruumi rahvusparkidele ja sõjaväepolügoonidele. Et batvad ei saanud hüvitust ja neil puudusid alternatiivsed elatusallikad, hakkas enamik neist kerjusteks ja maata põllutöölisteks. Väga vähestel on veel ligipääs metsale. Batvade tohutud teadmised metsast ei pärandu enam järgmisele põlvkonnale.
Rwandas on palju juhtumeid, et maad ostnud või varandust kogutud batvasid on mõrvatud või haavatud.
1994. aasta Rwanda genotsiidi ajal olid batvad nii tapjate kui ka ohvrite rollis. Batvadest rentnikud kaitsesid kuni surmani oma mittebatvadest peremehi. Peremehi kaitsesid ka teejuhid ja valvurid. Hutude teenistuses olnud batvad tapsid koos nendega tutsisid ja mõõdukaid hutusid. Hiljem põgenesid nad koos hutudega. Tutsidest peremeestele ustavad batvad tapeti. Erapooletuid batvasid tapsid hutud ka sellepärast, et neid peeti "tutside objektiivseteks liitlasteks".
Hiljem otsis üks batvade esindaja Euroopas batvadele abi, rääkides, et 2/3 Rwanda 30 000 batvast on kodusõja ja genotsiidi käigus hukkunud ning ükski batva hutude ja tutside bandedes ei osalenud. Teine batvade esindaja rääkis rahvusvahelisele ajakirjandusele, et tutside banded on tapnud 1500 batvat. Umbes 10 000 batvat põgenesid Rwandast Kongo DV-sse ja Tansaaniasse. Põgenikelaagrites on neil abile halvem juurdepääs kui teistel rwandalastel. Paljud batvad, nagu teisedki, on pärast genotsiidi süütõenditeta vangistatud või mõrvatud.
Ühe 1995. aasta hinnangu järgi hukkus umbes 30% batvadest kas esimestes tapatalgutes, neile järgnenud kättemaksuaktsioonides või surid nälga ja haigustesse (peamiselt lapsed). Seega olid enamik hukkunutest mehed ja lapsed. Võrdluseks: kogu Rwanda elanikkonnast mõrvati 14%, peamiselt tutsisid. Tõenäoliselt on umbes 30% batvasid (8000–9000) ikka veel riigist väljas, nii et endisest arvust on riiki jäänud 40%.
Enamik alles jäänud mehi pandi vangi ning enamik batvasid oli sunnitud oma elukohsast lahkuma. Kodusid taastama ja järele jäänud lapsi ülal pidama pidid põhiliselt mehed. Praegu on enamikus Rwanda batvade kogukondades ülekaalus naised ja lapsed.
Viimastel aastatel on batvad hakanud organiseeruma, et nõuda teiste kodanikega võrdseid õigusi maa omamisele, haridusele ja tervishoiule. Batvad ei ole veel kuskil saanud mingit kompensatsiooni oma maade ja elatusvahendite kaotamise eest. 1991. ja 1992. asutasid haridust saanud batvad Rwandas kaks organisatsiooni oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamiseks. Rwanda genotsiidi tõttu jäid need projektid katki.
Pärast genotsiidi ei tunnustanud Rwanda valitsus batavasid marginaliseeritud ja diskrimeeritava grupina. Nad jäeti välja sotsiaalhoolduse, arenguabi ja elementaarse arstiabi programmist. Peaaegu kõik batvad on maata. Neil ei ole kortereid ja nad ei pääse ligi puhtale veele.
Ainult 1,6 protsendil batvadest on piisavalt haritavat maad, väga vähestel on kariloomi. Enamik batvasid on rentnikud või kasutavad võõrast maad ebaseaduslikult. Umbes 91 protsendil batvadel puudub kooliharidus.
Et Rwandas on suure rahvastiku tiheduse tõttu maast suur puudus, püüab riik hõlvata uusi maid. Need on põhiliselt sood, kust batvad saavad savi. Nüüd peavad batvad hakkama savi kaugelt tooma või jäävad sellest hoopis ilma. Suur osa Akagera rahvuspargist anti tagasitulevatele põgenikele põllumaaks, kuid batvade õigust küttimise ja korilusega tegelda ei arvestatud.
Rwanda batvade organisatsioon kuulub Esindamata Rahvaste Organisatsiooni. Neil on rahvuslipp, millel on sinine, valge ja roheline vertikaalne laid. Keskel, pooleldi valgel ja pooleldi rohelisel laiul on punane ketas.
[redigeeri] Batvad Kongo DV-s
Kõige rohkem metsades elavaid batvasid on säilinud Kongo DV-s. Nendes metsades on varjunud ka mässajate rühmitused ning seal toimusid alles hiljuti lahingud. Batvasid on süüdistatud spioneerimises või vastaspoole toetamises, mistõttu nad on sageli langenud vägivalla ohvriks. Sissid on tapnud batvasid ning sundinud vange sööma nende liha. Kuigi mõned batvad on tõepoolest ühe või teise vaenupoolega koostööd teinud, et elatist teenida, on nad enamasti olnud süütud ohvrid.
[redigeeri] Uganda batvad
Ugandas on viimasel ajal hakatud rakendama batvasid rahvusparkide giididena.
[redigeeri] Ühiskondlik positsioon
Nagu teisedki pügmeed, on batvad ümberkaudsete rahvaste seas põlatud. Kuigi batvad jagavad hutude ja tutsidega sotsiaalseid struktuure ja keelt, on neid alati peetud alaväärseteks. Neil ei ole ligipääsu haridusele ja riiklikele teenustele ning poliitikas nad praktiliselt ei osale. President Juvénal Habyarimana ajal oli Rwandas etniliste kvootide süsteem, kuid batvasid ei võetud arvesse. Batvad on Rwandas kõige vaesem elanikkonna osa. Neil puudub juurdepääs kooliharidusele, korteritele ja arstiabile. Väga vähesed tunnevad põllutööd. Enamik elatub pottsepatööst, juhutöödest ja kerjamisest.
Hutud ja tutsid ei söö koos batvadega, ei istu nendega samal pingil ega suhtle nendega avalikes kohtades. Kui teistele kodanikele antakse tasuta sünnitunnistuse ja isikukaardid, siis batvadel on neid võimalik saata üksnes keerulisi bürokraatlikke protseduure läbides. Ilma isikukaardita on raske kooli õppima saada ning saada riiklikku arstiabi, mis on ette nähtud teistele riskigruppidele.
Lapsi narritakse koolis. Kaevul peavad batvad ootama, kuni kõik teised on vee ära võtnud.
