Belize
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
|
|||||
 |
|||||
| Riigikeel | inglise | ||||
| Pealinn | Belmopan | ||||
| Riigipea | Elizabeth II | ||||
| Kindralkuberner | Söör Colville Young | ||||
| Peaminister | Said Musa | ||||
| Pindala | 22 966 km² | ||||
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
266 440 11,6 in/km² |
||||
| Iseseisvus | 21. september 1981 | ||||
| Rahaühik | dollar (BZD) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg –6 | ||||
| Riigihümn | Land of the Free | ||||
| Üladomeen | .bz | ||||
| Maakood | 501 | ||||
Belize on väike riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb edelast Mehhikoga ning läänest ja lõunast Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.
Belize varasem nimi oli Briti Honduuras. Praeguse nime on ta saanud Belize linna ja jõe järgi. Belize linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja endine pealinn. Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.
Sisukord |
[redigeeri] Sümbolid
- Rahvuslill: must orhidee (Encyclia Cochleatum)
http://www.belize.gov.bz/belize/pics/orchid.jpg
- Rahvuspuu: mahagonipuu (Swietenia Macrophilla)
http://www.belize.gov.bz/belize/pics/mahoganytree.jpg
- Rahvuslind: Tuukan (Ramphastos Solfurantus) http://www.belize.gov.bz/belize/pics/nat01.jpg
- Rahvusloom: taapir (Tapirello Bairdii) http://www.belize.gov.bz/belize/pics/nat02.jpg
[redigeeri] Haldusjaotus
Belize linn ning Cayo, Corozali, Orange Walki, Stann Creeki, ja Toledo provints.
[redigeeri] Loodus
Pinnamood on tasane kuni kergelt künklik, välja arvatud Maya mäed (1122 m) sisemaal.
Kliima on troopiline, vahelduva niiskusega.
Taimkatte moodustavad troopilised vihmametsad, üksikud männisavannid ning sood ja rannikul peaaegu lausaliselt kasvavad mangroovid.
Ranniku lähedal on arvukalt korallsaari.
[redigeeri] Rahvastik
Rahvusrühmad jagunevad järgmiselt: kreoolid 39,7%, mestiitsid 33,1%, maajad 9,5%, garifunad 7,6%, indialased 2,1%, teisi 8,0%.
Belizes räägitakse inglise, inglise kreooli, hispaania ja garifuna keelt, maaja keeli ja Plautdietschi.
[redigeeri] Religioon
1980. aasta andmetel olid 62% elanikest katoliiklased, 12% anglikaanid, 6% metodistid, 4% mennoniidid, 3% adventistid, 2% nelipühilased, 1% Jehoova tunnistajad ja 2% mitteusklikud.
[redigeeri] Ajalugu
21. septembril 1981 iseseisvus Briti võimu alt.
| Rahvaste Ühendus |  |
|---|---|
| Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu | |
