Bidija Dandaron
Allikas: Vikipeedia
Bidja Dandaron, (vene Бидия Дандарович Дандарон) (28. detsember 1914 Suarhe, Burjaatia – 26. oktoober 1974) oli burjaadi laama ning orientalist tibetoloog, mongolist ja budoloog.
19. sajandi algusaastail algas Burjaatia budismis reformide aeg, mille põhjuseks oli Tiibetis erinevaid koolkondi ühendav nn budismi terminoloogia ja mõistete alane liikumine Rime (tiib. ris-med). Seda asus populariseerima Lubsan Sandan Tsõdenov koos enda õpetaja Džajagsen-gegeeniga, kelle juhtida oli Tiibetis (Kumbumi klooster Jampa-ling (sKu-‘bum Byams-pa gling). Neil aastatel Džajagsen-gegeen külastas korduvalt Burjaatiat ja osutas samasugust külalislahkust enda poolt pakkudes tugi ja ajutist peatuspaika Tsongkhapa sünnikohas, milleks oli Tiibetis Kumbumi klooster. Isegi Vene maadeuurija Kozlov peatus seal 1908. aastal veidi aega enda Aasia ekspeditsioonil Džajagsen-gegeeni õpilaste hulgas oli selline ekstravagantne burjaadi tantrist ja guru Lubsan Sandan Tsõdenov kelle jaoks tema teadaolevast elus oli tema õpetaja ainus autoriteet kellega ta üldse arvestas. Seda enam, et Tsõdenov Snkt.Peterburis imperaator Nikolai II saali sisenemisel oli ainus, kes ei kummardunud Vene tsaari ees. Enda gurule Džajagsen-gegeenile olevat Lubsan Sandan Tsõdenov teinud alati temaga taaskohtumisel kolm klassikalist maani kummardust. Viimane kord saabus Džajagsen-gegeen Burjaatiasse aastal 1910. Tal oli eriline suhe Burjaatias Kizinga orus asuvate kloostrite suhtes ja kui ta viimast korda saabus Burjaatiasse palusid burjaadid et ta annaks pühitsuse Vadzrabhairava tantrale, mille peale gegeen vastas, et "kes soovib, järgnegu mulle". Siis küsis "kas venelasi on õpilaste või laamade hulgas?" Vastuseks kõlas "Ei". Džajagsen-gegeen lausus "Kui venelastest budistid ilmuvad siis saate pühitsuse". Enne gegeeni ärasõitu Burjaatiast palusid kohalikud laamad teda, et gegeen järgmises elus sünniks nende hulgas Burjaatias, et neid õpetada enam mõistma Buddha Dharmat. Burjaadid annetasid ärasõidu päeval Džajagsen-gegeenile hadakid ja vedasid teda vankris kolm tiiru ümber kloostri, et auväärne sünniks järgmises elus Burjaatias, mille peale too andis oma nõusoleku. Džajagsen-gegeen suri 1913.aastal.
1917. aasta suvel saabus Burjaatiasse terve laamade delegatsioon, et vedada lapsuke nimega Bidija Dandaron endaga kaasa kohta, kus asub gelukpa koolkonna rajaja Tsongkhapa auks püstitatud Kumbumi klooster. Tiibetlaste visiidi põhjuseks oli, et nad tahtsid tagasi saada enda kloostri eestseisja uut kehastust. Lubsan Sandan Tsõdenov, kes oli algselt juba määratud tulevase dharmaraadža, õpetajaks ütles tiibetlastele resoluutselt ära, kes selle peale kurvalt lahkusid, lootuses paremate aegade ja tuleviku peale. Nad ei teadnud, et nende kloostriülem selles kehastuses ei jõua kunagi Kumbumi ja sureb aastakümneid hiljem kommunistide poolt vanglasse panduna kauges Siberis asuvas vangilaagris.
[redigeeri] Elulugu
Bidja Dandaron sündis Koduni jõe orus Suarhes ja sai oma religioosse nime Rigdzin - Vidyadhara (siit Bidja) oma õpetajalt Lubsan Sandan Tsõdenovilt. Dandaroni isa - burjaadi laama, filosoof ja poeet Dordži Badmajev oli samuti olnud Tsõdenovi õpilane.
1921. aasta juulis kohas nimega Sholuta tunnistati Bidja Dandaron Tiibeti gelukpa koolkonna Kumbumi kloostri eestseisja Džajagsen-gegeeni uueks taaskehastuseks ja tõsteti troonile kui Burjaatia vaimulik juht ning talle anti dharmaraadža, budistliku valitseja tiitel. Kogu tseremoonia toimus Tsessanski datsani juures asuvas duganis.Aasta hiljem 1922 kaob müstiliselt tema öpetaja Lubsan Sandan Tsõdenov ja Bidija Dandaron kasvab üles traditsionaalses budismi-vaimsusest ja väärtustest lugupidavas burjaadi perekonnas. Dandaron õppis budismi, tiibeti ja mongoli keelt burjaadi laamade juures. Astus Kizinga kooli 1926. aastal. Üks tema tolleaegsetest õpetajatest oli H. Namsarajev, kellest sai kuulus burjaadi kirjanik. Edasi läks Dandaron Kjahtassse õppima, kus tutvus enda tulevase naisega (V. A. Sholunova), kellega ta veidi hiljem abiellus. Olles kuulus ümbersündinu ja thulku (burjaadid kutsusid teda Bidjadharaks), oli tema isiksuse mõju kohalike hulgas suur ja seda märkas ka nõukogude võim, kes koheselt ka andis enda olemasolust teada. Selleks, et vabaneda tol ajal Burjaatias teda rõhuvast keskkonnast, sõitis Dandaron koos uue kaasaga Leningradi Avioinstituuti õppima. Paralleelselt õppis ka tiibeti keelt Ida Instituudis kuulsa tibetoloogi Vostrikov (Андрей Иванович Востриков (10.10.1902 — 26.09.1937)), juures.
1937. aastal arreteeritakse Dandaron nõukogude võimu poolt, samuti vangistati suur hulk orientaliste. Esitati väljamõeldud süüdistus ja sellest ajast algavad Dandaroni elus vangla-aastad, mida jätkub kogu eluks. Esmalt peeti teda Voinovi tänava vanglas Leningradis, kus toimusid pidevad ülekuulamised. Õnneks anti poliitvangidele lugeda raamatuid vangla raamatukogust ja see andis võimaluse Dandaronile seda aega kasutada õpinguteks ja enda harimiseks. Tema lemmikuteks sel ajal oli filosoof Spengler. Veidi aja pärast mõisteti Dandaron kommunistide poolt mahalaskmisele. Seejärel muudeti kohtuotsus ja asendati see 25 aastase vanglakaristusega ja Dandaron sõitis tapivaguniga Siberisse, et õppida respekteerima nõukogude võimu ja tema ateistlike põhimõtteid. Ta sattus noorena 25 aasta vanuselt samadesse klimaatilistesse tingimustesse vangilaagris, nagu tema kodukandiski Burjaatias, see oli üks tegureist, mis aitas tal stalinistlikus laagris ellu jääda. Laagris veedetud aastate jooksul puutus Dandaron kokku paljude haritlaste ja intellektuaalidega, kellest vangilaagrid neil aegadel kubisesid.
Nende hulgas oli filosoofe, ajaloolasi ja teisi. Neil tekkis laagris isegi neo-kantinistlik (Immanuel Kanti järgi) ringike, kus teemast huvitatud koos käisid. Kõige selle tulemusena kirjutas Dandaron tol ajal suure hulga loenguid ja materjale lääne filosoofia kohta pealkirja all "Vaimu ja mateeria suhe". Tol ajal kirjutas ka mahuka esteetika alase traktaadi. Kinnipeetute hulgas oli palju laamasid ja Dandaron kasutas nende abi, et end harida enam idakeelte ja budismi osas. Õnneks tolleaegne laagri-režiim võimaldas tegeleda budistlike praktikatega.
1933. aastast õppis ta algul Leningradi Avioinstituudis ning hiljem Leningradi Riiklikus Ülikoolis A. Vostrikovi juures tibetoloogiat.
1937. aastal mõisteti ta nõukogudevastase pan-mongoolia liikumise algatamise süüdistusel kümneks aastaks vangistusse ning ta veetis 6 aastat erinevates vangilaagrites.
1943. aastal vabanes Dandaron vanglast.
1945. aastal osales Dandaron budismi taastamises Burjaatias.
1948.a 17. augustil arreteeriti Dandaron uuesti tšekaa poolt. Teda süüdistati nõukogudevastases tegevuses ja nõukogude võimu laimamises. Rängem osa süüdistusest on burjaatide seas pan-mongolismi levitamine, milles süüdistati ka tema õpetajat ja gurut Lubsan Sandan Tsõdenovit. Sama süüdistus esitati kunagi ka Roman Ungern von Sternbergile, Agvan Doržijevile ja Dža-laamale tshekistide poolt.
Dandaron istus kinni 8 aastat ja vabanes 1956. aastal.
1956. aastal rehabiliteeriti Bidja Dandaron täielikult.
1957. aastast töötas ta tibetoloogina Venemaa Teaduste Akadeemia instituudis Burjaatias.
1972. aastal vangistati Bidja Dandaron budismi propageerimise süüdistusel uuesti ning suri 1974. aastal Võdrino vanglas.
[redigeeri] Dandaroni kirjutised
- Элементы зависимого происхождения по тибетским источникам
- БУДДИЙСКАЯ ТЕОРИЯ ОТСУТСТВИЯ ИНДИВИДУАЛЬНОГО Я
- Теория шуньи у мадхьямиков
- 51 психический элемент виджнянавадинов
- Постоянные элементы в буддийской философии
- Общая схема совершенствования по пути мантраяны
