Celsiuse skaala

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Celsiuse skaala on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva skaalaga termomeeter mille skaala on jaotatud Celsiuse kraadideks ja tähistatakse sübmboliga °C.

Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Nende punktide vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745. aastal selle termomeetri skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga. Sellest termomeetrist sai kõige enim kasutatava skaalaga termomeeter.

Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud järgmise valemiga:

1 °C *(9/5) - 32 = 1 °F

Kelvini skaalaga järgmiselt:

1 °C = K - 273,15

Rankine'i skaalaga järgmiselt:

1 °C = 5/9 °R − 273,15

Réaumuri skaalaga järgmiselt:

1 °C = 0,8 °Re

Celsiuse temperatuuri skaala võeti 1927. aastal esimene Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala aluseks. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90), mis on järjekorras seitsmes.

Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga referenspunkti vahemikus 3K – 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referenspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise Kelvini temperatuuri mille tähiseks on $T 90$ ja sümboliks K, kui rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri mille tähiseks on $t 90$ ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel.

$t 90$ /°C = $T 90$ /K - 273,15