Kelvini skaala
Allikas: Vikipeedia
Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala mille võtis kasutusele 1851. aastal inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne.
Absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri temperatuuriskaala jaotuse aluseks on termodünaamika teine printsiip ja seepärast nimetatakse seda ka termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks.
Kelvin on SI-süsteemi põhiühik temperatuuri mõõtmiseks ja mõõtühiku sümboliks on K. 1 kelvin on umbes 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Üks kelvini on võrdne ühe rahvusvahelise temperatuuri skaala Celsiuse kraadiga mille sümboliks °C.
-
-
-
- 1 K = 1 °C.
-
-
Kelvini temperatuuri tähiseks rahvusvahelise temperatuuriskaala defineeringu järgi on T90 ja Celsiuse temperatuuri tähiseks on t90. Kelvini kraadides skaala on rahvusvahelise temperatuuri skaalaga , mida mõõdetakse Celsiuse kraadides, seotud järgmiselt:
-
-
- T90 = t90 + 273,15
-
Enne Kaalude ja Mõõtude VIII peakonverentsi 1967. aastal kasutati kelvini kraadi ees ka temperatuuri tähist °K.
[redigeeri] Tähtsamad temperatuurid Kelvini järgi
- 0 K on absoluutne null.
- +273,15 K on vee sulamistemperatuur (vaata: Celsiuse skaala).
- +309,75 K (ka +310,15 K) on inimese normaalne kehatemperatuur
- +373,15 K on vee keemistemperatuur.
