Clemens I

Allikas: Vikipeedia

Clemens I oli neljas paavst, kes valitses 1. sajandi lõpus üheksa aasta jooksul. Allikate puudumisel pole võimalik tema täpseid valitsemisaastaid määrata, kuid enim on pakutud aastaid 88—97 ja 92—101.

Clemens oli pärit Roomast, tema isa oli Faustinus või Faustinianus, ema nimi oli Macidiana. Clemensil olid vennad Faustinus ja Faustus.

Kristliku traditsiooni järgi oli Clemens ori keisri õukonnas või libertiin, kes pühitseti piiskopiks Peetruse poolt. Peetrus määras ta kiriku ametnikuks. Clemensit seostatakse isikuga, keda on maininud Hermas või konsul Titus Flavius Clemensiga, keiser Domitianuse sugulasega, keda süüdistati ateismis. Teda on seostatud ka apostel Pauluse kaaslasega, keda on mainitud kirjas filiplastele 4. peatüki 3. salmis. Eesti keeles kõlab salm järgmiselt:

" Ja ma palun ka sind, tõsine kaastööline, aita neid naisi, kes on võidelnud evangeeliumi eest ühes minuga ja Kleemensiga ja mu teiste abimeestega, kelle nimed on eluraamatus."

Clemensit peetakse üheks "apostlikuks isaks." Tema tegemistest on allikate puudumisel teada vähe. Ta seadis sisse konfirmatsioonisakramendi. Talle omistatakse ka sõna "aamen" kasutamist liturgilistes palvetes, ehkki see komme on tunduvalt varasem. Ta määras ametisse 7 notarit.

Clemensile omistatakse üks 1. sajandi tähtsamaid Uue Testamendi väliseid kristlikke dokumente - 1. Clemensi kiri, mis on kirjutatud 95. aasta paiku Korintose kogudusele, kus erimeelsuste tõttu presbüterite ametiaja tõttu tagandati ametist mõned presbüterid. Clemens manitses korintlasi säilitama üksmeelt ja rahu ning kuuletuma õigusjärgsetele ametikandjatele. Selles kirjas käsitletakse esmakordselt sõna "liturgia", mida peetakse "kõikidest kahtlustest vabaks pühaks korraks." Kirjas on esile toodud kristlikud eluviisid, muuhulgas palvetamine, paastumine, almuste andmine, külalislahkuse osutamine, üksikasjalik palve koos kollektiivse patutunnistusega ja palve kollektiivse andeksandmise kohta. 1. Clemensi kirja peetakse katoliku kiriku (kuid mitte veel paavsti) varasemaks sekkumiseks teise kiriku asjadesse. See kiri sisaldab ka teavet apostlite Peetruse ja Pauluse surma kohta.

Clemensile on omistatud ka 2. Clemensi kiri, "Homiiliad", "Apostlikud konstitutsioonid", "Apostlikud kaanonid", "Meie Issanda Testament" ja viis lühemat kirjutist, kuid neid peetakse palju hilisemateks kirjatöödeks.

Kristliku traditsiooni järgi küüditati Clemens keiser Traianuse ajal Krimmi, kus ta pühendus jutlustamisele, mille tulemusena ehitati kolooniasse 75 uut kirikut. Keisri käsul visati rauast ankru külge seotud Clemens Musta mere voogudesse. 9. sajandil väitsid Kyrillos ja Methodios, et leidsid Clemensi surnukeha, mis viidi 868 Rooma väidetavalt tema elukoha asemele ehitatud San Clemente kirikusse .

Clemens I on meremeeste, kalurite, majakavahtide, marmoritöötlejate ja kiviraidurite kaitsepühak. Tema ikonograafiliseks sümboliks on ankur või kala. Mõnikord on teda kujutatud koos veskikividega, võtmetega või raamatuga. Teda on mõnikord seostatud egiptuse eluristi kujutisega.

Clemensi nimi sisaldub missakaanonis, teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna, katoliku kirikus on tema mälestuspäev 23. november, õigeusu kirikus 24. november.