Diana Frances Mountbatten-Windsor
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on Walesi printsessist; vettehüppaja kohta vaata artiklit Diana Spencer (vettehüppaja).
| Vajab toimetamist |
Leedi Diana Frances Spencer (Diana Frances Mountbatten-Windsor) (1. juuli 1961 - 31. august 1997) oli Wales'i prints Charles'i esimene abikaasa. Alates tema abielust 1981 kuni lahutuseni 1996 oli tema tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Wales'i Printsess. Pärast lahutust lakkas ta olemast Wales'i printsess ning ka kuninglik kõrgus. Ta sai nime, mis tavaliselt antakse peeride eks-abikaasadele, Diana, Walesi printsess, kuninganna Elizabeth II korralduse kaudu.
Dianat kutsuti tihti Printsess Dianaks, ehkki ta tegelikult ei omanud sellist tiitlit ja ei olnud sünni poolest printsess. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei tee Wales'i printsessi tiitel kedagi veel lihtsalt printsessiks, vaid näitab lihtsalt abielu Wales'i printsiga. Diana oli tegelikkuses sajandite jooksul esimene Wales'i printsess, kes polnud seda sünni poolest.
Diana, kes sai ikooniks, oli tuntud oma heategevusliku töö poolest. Ometigi varjutas seda tööd tema skandaali-maiguline abielu prints Charles'iga. 1990. aastatel oli meedia üle ujutatud printsessi kibedadest süüdistustest (sõprade vahendusel) abielurikkumistest, emotsioonilisest stressist ja vaimsest vägivallast.
Alates kihlusest 1981. aastal kuni surmani 1997. aastal oli Diana vaieldamatult maailma kuulsaim naine, oma põlvkonna esindaja: moeikoon, naiseliku ilu eeskuju, imetletud tema heategevusliku töö poolest. Eluaja jooksul viidati talle ka kui kõige pildistatumale inimesele maailmas. Imetlejatele oli printsess eeskuju - pärast surma oli üleskutseid tema pühakuks kuulutamisest - sel ajal kui tema jälgijad nägid temas hoiatavat eeskuju, kuidas avalikkuse kinnisidee võib inimese hävitada.
Sisukord |
[redigeeri] Varajane elu
Diana Frances Spencer sündis Edward Spenceri ja tema esimese naise, Frances Spenceri noorima tütrena Sandringhamis. Tema ristivanemate hulka kuulusid John Floyd ja Mary Coleman (kuninganna ema nõbu). Osaliselt Ameerika päritoluga, oli ta samuti kuningas Charles I järeltulija. Oma vanemate kurikuulsa lahutuse ajal tema ema abielurikkumise tõttu nõudis viimane laste hooldusõigust endale, kuid naise enda ema tunnistuse tõttu läks laste hooldusõigus mehele. 1975. aastal, kui suri Diana vanaisa, sai tema isast 8. krahv Spencer ning Dianast endast Leedi Diana Spencer. Aasta hiljem abiellus tema isa uuesti naisega, kes oli tema abielulahutuse juures mänginud samuti kolmanda osapoole rolli.
Diana õppis Riddlesworth Halli's Norfolkis ning hiljem Kentis, West Heath Girls' School'is, kus teda peeti akadeemiliselt alla arvestuse õpilaseks, kuna ta kukkus läbi kõigil oma 0-leveli eksamitel. 1977. aastal lahkus ta koolist ning jätkas õpinguid Šveitsis. Diana oli andekas laulja ja sportlane ning kuuldavasti tahtis saada baleriiniks.
[redigeeri] Perekond ja abielu
Spencerid, Diana perekond, oli kuningakojale aastakümnete jooksul lähedal seisnud. Diana emapoolne vanaema Ruth, leedi Fermoy oli Charles'i vanaema pika-aegne sõber.
Printsi armuelu oli pikalt olnud ajakirjanduse meelisteemasid ning teda seostati mitmete naistega. Olles 30-ndate eluaastate keskpaigas, tugevnes surve tema abiellumiseks. Et saada oma perekonna ja nõuandjate nõusolekut, pidi tulevane mõrsja olema aristokraatliku taustaga, mitte abielus olnud, protestant ja, eelistatavalt, neitsi. Diana vastas kõigile neile nõuetele.
Väidetavalt aitas printsi endine pruut (ja hilisem teine abikaasa) Camilla Shand tal Diana tulevase mõrsja ossa välja valida, kui viimane, 19-aastane neiu, töötas lasteaias kasvatajana.
Kuningakoda teatas nende kihlusest 24. veebruaril 1981. Camilla oli varem printsi vanaonu poolt ebasobivaks kuulutatud, kuna ta oli printsist vanem (16 kuud), tal puudus aristokraatlik taust ning tal oli varasemaid seksuaalkogemusi.
Laulatus leidis aset Londonis 29. juulil 1981 3500 külalise ja eeldatavalt 1 miljardi televaataja silme all. Diana oli esimene inglanna, kes abiellus troonipärijaga, alates 1659. aastast. Abielu kaudu sai temast Tema Kuninglik Kõrgus Wales'i Printsess ning temast sai tähtsuselt kolmas naine kuningakojas kuninganna ja viimase ema järel.
Printsile ja printsessile sündis kaks last: pojad William (1982) ja Harry (1984).
1980-ndate aastate keskel lagunes nende abielu. Nii prints kui printsess rääkisid meediaga sõprade vahendusel, süüdistades lahutuses teineteist. Charles'il oli suhe Camilla Parker Bowlesiga, Dianal James Hewittiga. Hiljem printsess ka kinnitas enda suhet Hewittiga ühes teleintervjuus. Pärast lahkuminekut oli ta väidetavalt seotud abielumehest kunstiärimehe Oliver Hoare'i ja ragbimängija Will Carlinguga. Avalikkuse ees käis ta kohtamas südamekirurg Hasnat Khaniga, enne oma suhet Dodi Fayediga.
Prints ja printsess läksid lahku 1992. aastal, nende lahutus jõudis lõpule 28. augustil 1996. Ta kaotas oma tiitli Tema Kuninglik Kõrgus, ning teda tituleeriti kui Diana, Wales'i printsess. Siiski jäi ta kuningakoja liikmeks, kuna ta oli troonipärilusjärjestuse teise ja kolmanda isiku ema.
[redigeeri] Heategevus
1980. aastate keskpaigast kuni oma elu lõpuni tegeles printsess aktiivselt heategevusliku tööga, juhtides avalikkuse tähelepanu maamiinide kasutamisele ja AIDS'i levikule.
- AIDS
1987. aasta aprillis sai Wales'i printsessist esimene kuninglikust soost isik, keda on pildistatud, puudutamas HIV viirusega nakatunud inimest. Naise osakaalu AIDS'i probleemi teadvustamises võttis 2001. aastal oma kõnes kokku president Clinton, loengul Wales'i printsess Diana loeng AIDS'st (Diana, Princess of Wales Lecture on AIDS), kus ta ütles:
---1987. aastal, kui paljud veel uskusid, et AIDS võib levida puudutuse teel, istus printsess Diana seda haigust põdeva mehe voodil ja hoidis tema kätt. Ta näitas maailmale, et AIDS'i põdevad inimesed ei vaja isolatsiooni, vaid kaastunnet ja lahkust. See [sündmus] aitas muuta maailma arvamust ning andis AIDS'i põdevatele inimestele lootust riskigruppi kuuluvate inimeste elude päästmiseks.
Printsess tegi ta ootamatuid külaskäike, et näidata lahkust parandamatult haigete vastu. Õdede ütluste kohaselt ilmus ta ette teatamata, näiteks Mildmay Hospice's Londonis, rangete juhistega, et sellest visiidist ei tohi meediale midagi teada anda.
- Maamiinid
Tõenäoliselt oli tema enim kajastatud heategevuslikuks ürituseks visiit Angolasse 1997. aasta jaanuaris, kui ta, teenides Punase Risti vabatahtlikuna, külastas haiglates maamiinide ohvreid, tutvustas maamiinidest vabanemise projekte ja külastas loenguid, kus räägiti miiniohust.
Pildid Dianast, kes liigub mööda miinivälja kuulivestis ja jakis, avaldati üle kogu maailma. Sama aasta augustis külastas printsess ka Bosniat samal eesmärgil. Tema huvi maamiinide vastu oli suunatud nende kahjutegurile, nende tekitatud vigastustele veel kaua aega pärast konfliktide lõppemist.
1997. aasta detsembris, pärast tema surma sõlmiti Ottawa leping, millele kirjutasid alla Suurbritannia ja teised riigid; printsess Diana tööl oli selle lepingu sõlmimise juures suur roll. 1998. aasta Maamiinide seaduse teisel lugemisel Ühendkuningriigis avaldas Robin Cook Diana tööle 1998. aastal kiitust:
---Kõik liikmed on teadlikud Wales'i printsess Diana osakaalust teadlikkuse suurenemisest maamiinide ja nende põhjustatud kannatuste osas. Parim viis tema tööd mälestada ning näidata oma tänulikkuse selle vastu, on see seadus vastu võtta ja pürgida ülemaailmase maamiinide keelu poole.
[redigeeri] Surm
31. augustil 1997 sattus Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetusse Pont de l'Alma tunnelis Pariisis. Õnnetuses hukkusid printsess, Dodi Fayed, nende autojuht Henry Paul; ainus ellujääja oli Dodi ihukaitsja Trevor Rees-Jones. Ehkki surm on kuulutatud õnnetusjuhtumiks, ei vaiki vandenõuteooriad vist kunagi; õnnetuse korraldamises kahtlustatakse ka kuningakoda.
Ehkki printsessi surmast on möödas peaaegu kümme aastat, ei ole teda unustatud, pea iga päev kirjutab temast mõni ajaleht või -kiri. Printsess Diana mälestus jääb kestma.
[redigeeri] Välislingid
