24. veebruar

Allikas: Vikipeedia

<<< - veebruar - >>>
E	T	K	N	R	L	P
			1	2	3	4
5	6	7	8	9	10	11
12	13	14	15	16	17	18
19	20	21	22	23	24	25
26	27	28
Kalender - 2007 - Aasta päevad

24. veebruar on Gregoriuse kalendri 55. päev. Juliuse kalendri järgi 11. veebruar (1901–2100).

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

1603 – Liivimaa aadliku Philipp Orgiese juhitav talupoegade salk, mis suundus rootslastele appi Tartut kaitsma, sai Tallinna ja Paide vahel poolakatelt lüüa.
1817 – asutati Kuressaare Eesti Selts.
1903 – Valgas asutati teatriselts "Säde".
1918 – Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametisse astus Ajutine Valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel.
1919 – Tallinnas tähistati sõjaväeparaadiga Eesti Vabariigi esimest aastapäeva. Ühtlasi asutati samal päeval Vabadusristi teenetemärk, pandi valitsuse otsusega alus Eesti Pangale ja loodi Eesti Punane Rist.
1925 – Eesti Vabariigi aastapäeva pidustustel osalesid Rahvasteliidu peasekretär Eric Drummond ja Läti Vabariigi president Janis Čakste.
1934 – seati üles kandidaadid riigivanema valimisteks: Konstantin Pätsi kandidatuuri esitasid Põllumeeste Kogud ja Eesti Rahvuslaste Klubid, Johan Laidoneri kandidatuuri Asunike Koondis ja Vabadusristi Vendade Ühendus, August Rei kandidatuuri Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja Andres Larka kandidatuuri Eesti Vabadussõjalaste Liit.
1938 – algasid Riigivolikogu valimised. Poliitilise surutise tingimustes 25. veebruarini kestnud valimised võitis valitsusmeelne Rahvarinne.
1943 – Saksa okupatsioonivõimud kuulutasid välja ajavahemikus 1919–1924 sündinud noormeeste värbamise töö- ja abiteenistusse. 5000 värvatut saadeti teenima Eesti Leegioni.
1944 – 20. Eesti diviis likvideeris Punaarmee sillapea Narva lähedal Riigikülas.
1948 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu määras kindlaks kolhoosipere õueaiamaa suuruse (0,25-0,60 hektarit) ja isiklikus käsutuses olevate loomade arvu piirmäärad (kuni 2 lehma, 2 mullikat, 1 emis põrsastega, 10 lammast, 20 mesipuud ning piiramatul arvul kodulinde ja küülikuid).
1977 - varahommikul avastati Tartus Vanemuise teatrihoone katusel lehvimas Eesti rahvuslipp, millega meenutati Eesti Vabariigi 59. aastapäeva.
1980 – taas avastati mitmel pool üle Eesti lehvimas rahvuslipud. Samal päeval toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu valimised. 285 valitud saadiku seas oli 193 kommunistliku partei liiget ja liikmekandidaati.
1985 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu valimised. 285 valitud saadiku seas oli 192 kommunistliku partei liiget ja liikmekandidaati.
1988 – Eesti Vabariigi 70. aastapäeval organiseerisid võimud Tallinnas Võidu väljakul "protestimiitingu" taunimaks USA Kongressi ja president Ronald Reagani toetust Eesti iseseisvusele. Rahvas kogunes omakorda meeleavaldusele A. H. Tammsaare monumendi juurde. Tartus pidasid ajalooüliõpilased päevakohase teaduskonverentsi.
1989 – Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks. Pika Hermanni tornis heisati Rahvarinde ja valitsuse algatusel Eesti rahvuslipp.
1990 – Eesti kodanike komiteede poolt koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.
1996 – president Lennart Meri andis üle esimesed Riigivapi ordenid ja Kotkaristi teenetemärgid.
2005 - Esilinastus film "Röövlirahnu Martin"

[redigeeri] Maailmas

1525 – Pavia lahingus purustasid Saksa-Rooma keisri Karl V väed Prantsuse armee ja võtsid vangi Prantsuse kuninga François I.
1527 – Ferdinand I krooniti Böömimaa kuningaks.
1530 – Karl V krooniti paavst Clemens VII poolt Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi valitsejaks. Tegu oli viimase korraga, mil paavst kroonis Saksa-Rooma keisri.
1582 – paavst Gregorius XIII kehtestas uue kalendri, mis sai tema nime järgi tuntuks Gregoriuse kalendrina.
1739 – Karnali lahingus purustas Iraani valitseja Nadir-šahh mogulite valitseja Muhammad-šahhi armee.
1826 – Yandaboo rahuga lõppes esimene Birma sõda.
1848 – veebruarirevolutsiooni tulemusel loobus Prantsuse kuningas Louis-Philippe troonist.
1896 – prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel avastas uraani radioaktiivse kiirguse.
1920 – Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei) nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei).
1942 – raadiojaam Ameerika Hääl alustas saadete edastamist.
1946 – Argentina presidendiks valiti Juan Domingo Perón.
1949 – Palestiina sõjas hakkas kehtima relvarahu Iisraeli ja Egiptuse vahel.
1966 – Ghanas kukutati riigipöördega välisvisiidil viibinud president Kwame Nkrumah ja tuli võimule Joseph Arthur Ankrah' sõjaväeline valitsus.
1981 – Suurbritannias teavitati avalikkust prints Charlesi ja leedi Diana Spenceri kihlusest.
1989 – Iraani usujuht ajatolla Ruhollah Homeini pani välja 3 miljoni USA dollari suuruse preemia raamatu "Saatanlikud värsid" autori Salman Rushdie' tapmise eest.
2000 – paavst Johannes Paulus II külastas Egiptust.
2002 – Ameerika Ühendriikides Salt Lake City's lõppesid 19. taliolümpiamängud.
2004 – Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist peaminister Mihhail Kasjanovi valitsuse.
2006 – Filipiinidel toimus sõjaväeline riigipöördekatse president Gloria Macapagal-Arroyo kukutamiseks. Julgeolekuteenistustel õnnestus riigipööre nurjata.

[redigeeri] Sündinud

1103 – Toba, Jaapani keiser 1107–1123
1304 – Ibn Battuta, araabia maadeavastaja
1500 – Karl V (Carlos I), Saksa-Rooma keiser 1530–1556 ja Hispaania kuningas 1516–1556
1536 – Clemens VIII, paavst 1592–1605
1547 – Don Juan de Austria, Austria prints ja väejuht
1557 – Matthias, Saksa-Rooma keiser 1612–1619
1619 – Charles Le Brun, prantsuse kunstnik
1786 – Wilhelm Grimm, saksa folklorist
1803 – Carl Wilhelm Freundlich, eesti prosaist ja luuletaja
1843 – Teófilo Braga, Portugali president 1910–1911 ja 1915
1846 – Luigi Denza, itaalia helilooja
1866 – Pjotr Lebedev, vene füüsik
1885 – Chester W. Nimitz, USA mereväelane, admiral
1900 – Maksim Štrauhh, NSV Liidu näitleja
1903 – Evald Abram Jalak (Eesav Edvard Puuslik), eesti ajakirjanik ja följetonist
1921 – Valentina Hein, eesti laulja
1922 – Albert Eskel, eesti skulptor
1927 – Erich Ülevain, eesti balletitantsija
1928 – Õie Kütt, eesti metallikunstnik
1931 – Ingrid Sarv, eesti rahvaluuleteadlane
1934 – Bettino Craxi, Itaalia peaminister 1983–1987
1935 – Heldur Nestor, eesti paleontoloog
1940 – Raimo Kõlli, eesti mullateadlane
1942 – Joseph Lieberman, USA poliitik
1942 – Maile Grünberg, eesti kujunduskunstnik
1943 – George Harrison, briti muusik, ansambli The Beatles liige
1943 – Andres Keevallik, eesti arvutiteadlane
1945 – Taissia Filippova, eesti pianist ja muusikapedagoog
1947 – Edward James Olmos, USA filminäitleja
1949 – Ülo Luht, eesti rahvatantsujuht
1950 – Peeter Sookruus, eesti ajakirjanik ja riigiametnik, Eesti Raadio endine juht
1951 – Helen Shaver, kanada näitleja
1953 – Peeter Simm, eesti filmilavastaja
1955 – Steve Jobs, USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Computer asutaja
1955 – Alain Prost, prantsuse autovõidusõitja
1957 – Signe Kivi, eesti tekstiilikunstnik ja poliitik, Eesti Kunstiakadeemia rektor aastast 2005
1957 – Tiina Mõis, eesti pangandustegelane
1958 – Heino Rebane, eesti korvpallitreener
1959 – Toomas Saks, eesti majandustegelane
1960 – Vallo Toomet, eesti ajakirjanik
1961 – Urmas Kõljalg, eesti bioloog
1964 – Reet Hääl, eesti firmajuht
1966 – Billy Zane, USA filminäitleja
1973 – Aleksei Kovaljov, vene hokimängija
1981 – Lleyton Hewitt, Austraalia tennisist
1983 – Ingemar Teever, eesti jalgpallur

[redigeeri] Surnud

1588 – Johannes Weyer, hollandi arst ja okultist
1666 – Nicholas Lanier, briti helilooja
1704 – Marc-Antoine Charpentier, prantsuse helilooja
1777 – José I, Portugali kuningas 1750–1777
1810 – Henry Cavendish, inglise füüsik ja keemik
1815 – Robert Fulton, USA leiutaja
1836 – Dániel Berzsenyi, ungari luuletaja
1856 – Nikolai Lobatševski, vene matemaatik
1914 – Joshua Chamberlain, USA professor ja sõjaväelane, Ameerika kodusõja kangelane
1925 – Hjalmar Branting, Rootsi peaminister, Nobeli rahuauhinna laureaat 1921
1940 – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
1975 – Nikolai Bulganin, NSV Liidu sõjaväelane ja poliitik
1990 – Malcolm Forbes, USA kirjastaja
1993 – Bobby Moore, inglise jalgpallur
2001 – Claude Shannon, USA matemaatik, informatsiooniteooria looja
2006 – Don Knotts, USA tele- ja filminäitleja

[redigeeri] Pühad

Eesti Vabariigi aastapäev (1918).
Madisepäev
Mehhikos Día de la Bandera – lipupäev (1937).
Rumeenias Dragobete – rahvalik püha, müütilise kangelase Dragomiri ehk Dragobete mälestuspäev.
Saksamaal ja Austrias Matthiastag – püha Matteuse mälestuspäev.
Vana-Roomas Regifugium ehk Fugalia – kuninga põgenemise päev.