Dmitri Mendelejev
Allikas: Vikipeedia
Dmitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga.
[redigeeri] Elulugu
Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse.
1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Pedagoogilisse Instituuti, mille lõpetas 1855.a. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana.
Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 1859–1860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893.a.
Oli üle 90 teaduste akadeemia, ülikooli ja seltsi auliige paljudes maades.
Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi.
Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md).
[redigeeri] Teadustöö
6. märtsil 1869.a. esitles ametlikult sel ajal uut keemliste elementide süstematiseerimist, milles väitis:
- Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt
- Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurnevad korrapäraselt
- Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võike aatommass
- Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused
- Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 ja 75 (alumiinium ja räni)
- Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126.
Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi.
Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864.a. kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane Lothar Meyer, kirjeldades 28 elementi, klassifitseerides neid vaid valentsi alusel. Nii nagu Newlands, ei tulnud ka Meyer mõttele prognoosida ette uusi elemente ja korrigeerida aatommasse.
Paar kuud peale Meneleyevi tabeli avaldamist kõigi tuntud elementidega (ja arvatavate elementidega), avaldas Meyer praktiliselt sama süsteemiga tabeli.
Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks.
Uuris lahuseid, lõi lahuste keemilise teooria (1865–1887), koostas ideaalse gaasi olekuvõrrandi, mida tuntakse Clapeyron-Mendelejevi võrrandina. Tegeles nafta tekkimise ja töötlemise probleemidega, esitas kivisöe maaaluse gaasistamise idee. Osales meteoroloogilistes uuringutes. 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust.
