Elton Mayo

Allikas: Vikipeedia

George Elton Mayo (26. detsember 1880 Adelaide, Austraalia – 7. september 1949) oli psühholoog ja sotsioloog, neoklassikalise inimsuhete koolkonna esindaja. Sotsiaalpsühholoogia rajaja.

Keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. Seda hakati nimetama Hawthorne’i efektiks. Töötajate vahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks. Sotsiaalne aspekt on juhtimises vähemalt sama oluline kui tehniline aspekt. Uuris töötajate arvamusi ja hoiakuid, milleks kasutas intervjuud. Analüüsis sotsiaalset organisatsiooni, kus käsitles sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leidis seose intelligentsuse ja tööviljakuse vahel. 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel viis Elton Mayo Chicagos asuvas Hawthorne Plant of the Western Electric Companys läbi uurimuse suhtest töö tingimuste ja väsimuse ning tüdimuse vahel töötajate hulgas. Hawthorne`i eksperiment General Electrics´i tehastes 1927-1932 (Mayo koos õpilastega): Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva 1/2 tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi 1/2 tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. Need uuringud said kuulsaks sest nad leidsid , et väga tähtsad on töökohtadel sotsiaalsed vajadused. Leiti, et mitteametlikud organisatsioonid, mis põhinevad sõprusringkondadel ja nende mitteplaneeritud koostöö võivad eksisteerida kõrvuti ametlike organisatsioonidega, mille tegevusplaani on koostanud organisatsiooni juhtkond. Uuringud näitasid üsna selgelt, et töö tegevust mõjutab sama palju inimese loomus kui ka ametlik kavand. Organisatsiooni teoreetikud hakkasid selle uuringu tulemusena sügavat tähelepanu pöörama organisatsiooni inimpoolele. Hawthorne uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthornei uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud.