Eno Raud
Allikas: Vikipeedia
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu – 10. juuli 1996) oli eesti lastekirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Looming
Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all.
Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja.
[redigeeri] Proosa
- "Roostevaba mõõk" (1957)
- "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959)
- "Mõru kook" (1959)
- "Kurjad mehikesed" (1961)
- "Rein karuradadel" (1962)
- "Sipsik" (1962)
- "Anu ja Sipsik" (1970)
- "Põdrasõit" (1965)
- "Väike motoroller" (1965)
- "Helikopter ja tuuleveski" (1966)
- "Peep ja sõnad" (1967)
- "Tuli pimendatud linnas" (1967)
- "Etturid" (1968)
- "Päris kriminaalne lugu" (1968)
- "Huviline filmikaamera" (1969)
- "Lugu lendavate taldrikutega" (1969)
- "Telepaatiline lugu" (1970)
- "Karu maja" (1972)
- "Konn ja ekskavaator" (1972)
- "Toonekurg vahipostil" (1974)
- "Väike autoraamat" (1974)
- "Naksitrallid" (1972)
- "Naksitrallid. Teine raamat" (1975)
- "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979)
- "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982)
- "Märgutuled Padalaiul" (1977)
- "Ninatark muna" (1980)
- "Suvejutte veski alt" (1982)
- "Kassid ja hiired" (1985)
- "Siniste kaantega klade" (1993)
[redigeeri] Luule
- "Kalakari salakaril" (1975)
- "Käbi käbihäbi" (1977)
- "Padakonna vada" (1985)
- "Kilul oli vilu" (1987)
- "Kala kõnnib jala" (1997)
[redigeeri] Rahvaloomingu töötlus
- "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958)
- "Suur Tõll" (1959)
- "Kalevipoeg" (1961)
- "Kilplased" (1962)
- "Tark mees taskus" (1971)
[redigeeri] Kogumikud
- "Kirju-Mirju" (1969)
- "Kirju-Mirju 2. osa" (1974)
Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika.
Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid.
[redigeeri] Isiklikku
Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg.
Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud.
