Arutelu:Filosoofide loend
Allikas: Vikipeedia
Ma ei paneks sellesse nimekirja Durkheimi. Samuti ma ei paneks siia Buddhat (kelle kohta on artikkel pealegi teise nime all). Kui Buddha on filosoof, siis ka Jeesus Kristus on filosoof. Andres 21:17, 2 Dec 2004 (UTC)
Durkheim võiks ehk hädapärast isegi jääda... aga Buddha suhtes olen samuti skeptiline. Ehkki religiooni ja religioosse filosoofia (või ka religioonifilosoofia) vaheline piir on väga ähmane. Ja - et kasutan systemaatiliste allikatena nii vanu kui võõrkeelseid tekste, kahtlen Ida filosoofide puhul tykati oma õigekirjas; kes oskab, kontrolligu. Sama kehtib eri eesnimevariantide kohta, nende kasutust võib kyll mingil määral inglisvikist kontrollida, aga alati see eestitsi ei kehti. --Oop 00:26, 3 Dec 2004 (UTC)
- Et nimekirjutuses oleks mingi standard, olen enamasti toetunud ENE 1. väljaandele. Iga kord seda muidugi teha ei saa. Mõnes asjas tuleb meil lihtsalt kokku leppida.
Olen nyyd siia kandnud materjali eri allikate baasil enam-vähem systemaatiliselt. Loomulikult on paljude tegelaste filosoofistaatus vaieldav, eriti nende puhul, keda võib pidada peamiselt sotsiaal-, teadus-, ajaloo- või religioonifilosoofideks - vahe filosoofiaväliste distsipliinide ja nende filosoofia vahel on alati hägune, isegi kui mitte arvestada radikaalseid mõjupiirkondade ymberkvalifitseerimise katseid a la Feyerabend või Wittgenstein. Nii või teisiti oleks parem mitte kedagi lihtsalt kustutada - pean silmas just seda rõhuvat enamust nimedest, kelle kohta pole artikleid -, vaid tõsta nad ymber mõnda muusse loendisse või artiklisse, kust nad oleksid vajaduse korral siiski leitavad. Enamus tegelasi peaks ikkagi olema selliseid kelle kohta võik olla artikkel, olgu nad siis filosoofid või mitte. --Oop 02:58, 3 Dec 2004 (UTC)
- Loomulikult peaks kõigi siin nimetatute ja väga paljude mittenimetatute kohta olema artikkel. Olgu, jätan siis Buddha siit välja ning kannan teised väljajäetavad üle teistesse artiklitesse. Aga kogu nimekirja läbitöötamine nõuab aega. Andres 07:05, 3 Dec 2004 (UTC)
- Minu meelest ei sobi sellesse nimekirja Juri Lotman, kes minu meelest üldse ei sallinud filosoofiat ja kelle meetod oli kõike muud kui filosoofiline (muide, tema vist tahtis olla Jüri Lotman). Teatavad kahtlused on mul ka Uku Masingu suhtes, kes minu meelest pigem ei olnud filosoof. Michael Tamme puhul on ka pisike kahtlus, aga tema vist pigem oli. Ma pean oluliseks, et kõiki mõtlejaid ei liigitataks filosoofideks, muidu muutub filosoofia mõiste liiga ähmaseks. Andres 07:48, 3 Dec 2004 (UTC)
- Lotman sai tegelikult pandud pärast seda, kui vaatasin Borevit ja Crocet ning mõtlesin esteetika peale. Teoreetiline kultuurisemiootika on asi, mis võiks samahästi ka filosoofiline distsipliin olla, matemaatilise semiootikaga ta ju ei tegelenud, samas ei erine Lotmani praktilised artiklikesed näiteks Bourdieu või Eco esseedest (ja Eco on esteetik kyll). Eks ta ole jälle yks hämarala, mis sõltub sellest, kas lähtuda tuleks inimese enda arvamusest, traditsioonist või mingitest (millistest?) sisulistest kriteeriumidest. (Esimest korda lugesin ma nt Chomsky'st, Tarskist, Grice'ist, Austinist, Searle'ist ja Fodorist yldlingvistika õpikust, samas oleks nad justkui keelefilosoofid ka. Saa siis aru.) Minu poolest võib muidugi välja ka jätta. Masingul on ysna palju selliseid keele- ja religioonifilosoofilisi etyyde, mis ei erine oluliselt selliste inimeste omadest, kes ametlikult filosoofid on. Aga eks ta sobib muidugi igasugustesse lahtritesse. --Oop 09:28, 3 Dec 2004 (UTC)
-
-
- Ma kõhklen ka Bourdieu puhul, jätaksin ta pigem välja, sest ta on ikkagi sotsioloog, kuigi filosoofilise kallakuga (nagu ka näiteks Ulrich Beck). Eco on samuti hariduselt filosoof ja tema lähenemine on palju filosoofilisem kui Lotmanil, aga tema esseede põhjal ma teda küll filosoofiks ei nimetaks. Grice, Austin ja Searle on minu meelest kindlasti keelefilosoofid, mitte -teadlased. Chomskyt ei ole minu meelest erilist põhjust filosoofiks nimetada, kui just mitte poliitikafilosoofiks. Tarski oli niisugune matemaatikuhingega loogik, aga filosoofiks nimetatakse teda sellepärast, et ta püüdis tõesust (mitte tõde minu meelest) defineerida. Hädapärast võib ta ju olla. Võib-olla tõesti, et Masing otsapidi on filosoof. Ma siis ei puudu teda, aga Lotmani viskan küll välja. Andres 09:54, 3 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Tjah, Eco Ecoks, aga Lotman ja Bourdieu... kolmandast kyljest ei pea mina Augustinust kah filosoofiks, aga paljud peavad, nii et las ta siis olla. Chomsky poliitilised tekstid lasevad tal filosoof olla kyll, ehkki tema syntaktilised struktuurid ja muu säärane on minu meelest kah olemuslikult pigem filosoofiline kui lingvistiline nähe; kui pealegi juba Turingit filosoofiks peetakse, võiks ju Chomskygi olla. (Jah, ja tegelikult keelefilosoofia seisukohalt ehk Sapir kah, näiteks.) Ecost pean ma filosoofiliseks pigem ta keskaja esteetikat ja lugemisprotsessi analyysi kui mingeid följetone, aga kas ta selle sildi saab või ei, on mul tegelikult ysna ykskõik. --Oop 06:04, 7 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Minu meelest ei ole erilist põhjust Turingit filosoofiks pidada. Andres 07:46, 7 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
- Aga analüütiliste filosoofide meelest on Turingi test muidugi suur filosoofiline idee. Andres 07:50, 7 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Mis mul neist. :) Ehkki siin on muidugi tõsisem kysimus peidus. Vikipeedia peaks kajastama erinevaid seisukohti. Artiklisse saab kirjutada kyll, et mõne arust on ja mõne arust pole (nt Turing filosoof või astroloogia pseudoteadus). Aga kategooriates ja loendites peab olema või polema, ei saa nii, et natuke. Mis siis teha, jätta tugistruktuur peegeldama pigem koostaja või lihtsalt levinud seisukohti? --Oop 17:11, 8 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
- Michael Tamme oli ka kiusatus mujale saata, aga siis nägin inglisviki nimekirjas Steinerit... :( --Oop 09:29, 3 Dec 2004 (UTC)
-
-
- Ma nii hästi Tamme juttu ei tunne, aga mingi metafüüsika võiks see ehk olla. Mis puutub Steinerisse, siis temal on küll puhtfilosoofilist juttu, iseasi, kas see on hea või halb filosoofia. Aga ega me ei pea inglise vikit järgima. Andres 09:54, 3 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Jjjjah, sedan'd kyll, ainult et inime, kes näeb kedagi mujal mingi kategooria all, otsib teda meilgi ennkõike sealt. (No oli yks eesti nimega filosoof, mingit sellist juttu aja, no ei tule nimi meelde - oih, aga filosoofide all teda ka ei ole?!) Mingil määral on see muidugi argument, aga mingil määral ei ole ka. --Oop 17:11, 8 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Arvan, et tuleks toimida südametunnistuse järgi. Kui me jätame kedagi välja, aga teised tahavad sisse panna, eks siis arutame uuesti. Mina paneksin Tamme sisse, kuid jätaksin Turingi välja. Andres 17:30, 8 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
Kas loendi võiks ehk ka Filosoofide alla kategoriseerida? Ja - ajapikku oleks ehk mõtet pisemate loendite koostamisel nt antiigi ja suuremate filosoofiamaade kohta (saksa filosoofid, inglise, prantsuse jms). --Oop 13:06, 12 Dec 2004 (UTC)
- Arvan, et loendit ei tuleks kategoriseerida Filosoofide alla, küll aga tuleks loendi teksti lisada viide kategooriale (lingis tuleks koolon ette panna) ning kategooria "Filosoofid" teksti viide loendile.
- Pisemad loendid võiks koostada küll. Andres 14:56, 12 Dec 2004 (UTC)
Jätaksin nimekirjast kindlasti välja William Blake'i, Manuel Castellsi ja Juri Lotmani (kes figureerib Eesti filosoofide seas). Andres 05:44, 19 Dec 2004 (UTC)
Miks on Gregor Mendel filosoofide nimekirjas? Andres 21:35, 19 Dec 2004 (UTC)
Vahest võiks siit välja jätta ka Darwini, Mendeli, Cuvier', Cricki, Plancki, Friedrich Schilleri, Tsiolkovski, de Vriesi, Vavilovi? Filosoofia kaudne mõjutamine ei tähenda ju et oldaks "filosoofiaga produktiivselt tegelev isik"...? KS 21:35, 19 Dec 2004 (UTC)
Ja mina tõstaks Piret Kuuse pigem füüsikute loendisse. Priitp 22:18, 19 Dec 2004 (UTC)
- Darwinid jms said sisse filosoofialeksikonides esindatuse põhjal. Samas tuleb iga sellist juhtumit eraldi kaaluda ja soliidsetest allikatest kontrollida; kui keegi on tuntud eelkõige fyysiku või muusikuna, ei välista see näiteks mõne filosoofilise teose olemasolu. Mendel peaks vististi kyll olema aus töömees olnud, aga evolutsiooniteoreetikute vaidlused yldiste, põhimõtteliste mehhanismide yle, mis käivitavad igasuguste keerukate systeemide tekke ja arengu, jäävad kyll teatavas mõttes filosoofia valdkonda. Nii et tuleb ettevaatlik olla.
- Schillerist ei saa esteetikas yle ega ymber, ka inglise Viki mainib tema teost inglisnimega "On the Aesthetic Education of Man, in a series of Letters" - pole tema syy, et seda eesti keelde pole tõlgitud. Blake kuulub filosoofiasse ehk vaid veidi vähem kui Jakob Böhme, Ignatius Loyola jts klassikalised mystikud. Eco analyysid keskaja esteetikast ("Il problema estetico in San Tommaso", "Sviluppo dell'estetica medievale" on samavõrd filosoofilised kui Lossevi kaheksa köidet antiikesteetika ajalugu või Benedetto Croce - ja neis ei kahtle keegi; rääkimata "Kant and Platypus"-est. Crick on tuntud teadvusteoreetik, teadusfilosoof ja ateismi eestvõitleja ("What Mad Pursuit: A Personal View of Scientific Discovery", "The Astonishing Hypothesis: The Scientific Search For The Soul"). Tsiolkovski teoretiseeris pikalt koos Vernadskiga (ja Fjodoroviga), veel tihedamalt esinevad tänapäeval koos Castells ja Himanen (ehkki mina isiklikult ei pea suurt midagi ei noosfäärist ega intelligentsetest võrkudest). Jne. --Oop 23:57, 19 Dec 2004 (UTC)
-
- See, et mõni nimi filosoofialeksikonides esineb, ei tee teda ju veel filosoofiks, kui ta figureerib seal pelgalt sellepärast, et filosoofid tema vastu huvi tunnevad. Nõnda ei ole Mendel, Cuvier, Planck, de Vries, Vavilov ja Darwin kindlasti mitte filosoofid, vaid teadlased. (Muide, meil on ju võimalus väljavisatud tegelased nimekirja tagasi panna, kui nendele pühendatud artiklitest ilmneb, et nad ikkagi on filosoofid.) Minu meelest säärane filosoofi mõiste lai tõlgendamine ähmastab arusaama sellest, mis on filosoofia. Ainuüksi see, et inimene mõtleb, ei tee teda veel filosoofiks. Ta peab mõtlema ikkagi teatud spetsiifilisel moel (kuigi on väga raske öelda, milles see spetsiifika seisneb).
-
- Minu meelest on Crick lihtsalt teadlane, kes mõtleb pisut laiemalt. Minu meelest ei tee see teda filosoofiks, aga noh, ta on piiri peal. Tsiolkovski oli minu meelest pigem utopist, ja ma pole sugugi kindel, et Vernadski noosfääri-idee on filosoofiline.
-
- Schilleril on kahtlemata silmapaistev panus esteetikasse, mistõttu ta peaks siin olema. William Blake on minu meelest ikkagi luuletaja, seegi on kahtlane, kas ta üldse müstik oli. Jakob Böhme läheb minu meelest siiski filosoofia sisse, Ignatius Loyola minu meelest mitte. Müstikal ja filosoofial ei ole minu meelest üldse ühismõõtu: müstikaks nimetatakse üsna erinevaid asju, mõned "müstikud" on filosoofid, mõned mitte.
-
- Manuel Castells esineb ühiste kaante vahel Himasega, aga ega see teda veel filosoofiks tee. Ega Himanengi selles kontekstis ei tea mis filosoofiline ole. Juri Lotman oli ju täiesti filosoofiavaenulik mõtleja, ma ei saa aru, miks te teda filosoofiks tahate tembeldada. Piret Kuusk on filosoofiast huvituv füüsik, minu meelest tulebki teda sellisena võtta. Aga tema suhtes võin ma ka eksida.
-
- Eco esteetikaalaseid teoseid ma ei tunne, aga olen nõus, et ta on filosoof (semiootikutest ka John Deely). Lossevit kui filosoofi aga ei saa taandada esteetika ajaloole. Sama käib ka Croce kohta. Andres 06:16, 20 Dec 2004 (UTC)
-
-
- Tjah, tegelikult on siin kategoriseerimisprobleem. Või isegi terve rida probleeme. Näiteks oleme me mystika ja filosoofia suhete asjus erinevatel seisukohtadel; minu jaoks on filosoofiline mystikatraditsioon täiesti olemas, näiteks seesinane Böhme, Eckhart, Loyola jts. Aga mitte kõik mystikud ei ole filosoofid. Ja ehkki mystika on enamasti ikka religioosne, ei ole ma selle olemuslikkuses päris kindel (tänapäeval, muuseas, kiputakse igasugust hylosoismi, panteismi jms mystikasse kandma, mis metodoloogiliselt pole kuigi loogiline; ehkki ateistlikku mystikat pole ma kahjuks kuskil märganud, võiks seegi olla tore). Nii et kui võtta trobikond tyype ja sildistada mystikuteks, mis me sellele mystikale ylemkategooriateks paneme? Või kuidas teeme me ikkagi vahet sotsiaal- ja poliitfilosoofide ning sotsioloogide-antropoloogide-psayhholoogide vahel? (Morgani teooria kipub kyll rohkem filosoofiaks kätte. Aga Maslow? Metsik mõtleja Levi-Strauss? Aga kõik need saksa võrdlevad usuteadlsed, kelle leiutatud surnukartususundi põhiesindajad on nad ise? Ohjah.) Religiooni ja filosoofia eristusega on asi hullemgi veel, kogu keskaja vältel on teolooge ja filosoofe praktiliselt võimatu eristada. Selle kõrval on esteetikud köömes... (Utopiste, muuseas, peetakse tavaliselt kyll filosoofideks, kui nad just kirjanikud pole.) Tegelikult ei maksa lasta end minu jutust segada, mul ei mahu lihtsalt mõtted pähe ära ja siis ma mõtisklengi kirjalikult.
- Teeme kokkuvõtte: välja Mendel, Cuvier, Planck, de Vries, Vavilov, Darwin, Crick, Tsiolkovski, Vernadski(?), Blake, Loyola(?), Castells(?), Lotman, Kuusk; sisse Schiller, Böhme, Himanen(?), Eco, Deely, Lossev, Croce. Mkey, polegi kõige hullem. --Oop 11:37, 25 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Olen filosoofilise müstika koha pealt enam-vähem samal arvamusel: Böhme ja Eckhart on filosoofid, Loyola kohta pole mul piisavalt teadmisi. Arvan küll, et müstika kuulub religiooni valdkonda; muu tähendus on laiendav. Skolastilised filosoofid on enamasti ühtlasi teoloogid. Morgan, Maslow ja Lévi-Strauss on küll mõtlejad, kuid minu meelest mitte filosoofid. Himanen on filosoof. Andres 15:46, 25 Dec 2004 (UTC)
-
-
Me püüame artiklite pealkirjades kasutada kõige tuntumaid nimekujusid. Ingliskeelsete nimede korral on mõnikord kõige tuntumad initsiaalidega kujud. Andres 08:13, 26 Apr 2005 (UTC)
Pavlov ja Piaget on siin minu meelest liigsed. Andres 18. detsember 2005, kell 12.05 (UTC)
Kas peaks eesti filosoofide puhul seadma mingi kriteeriumi, keda filosoofiks lugeda? Kas piisab magistrikraadist filosoofia alal? Kas piisab ühest filosoofilisest publikatsioonist? Või suulisest esinemisest? Filosoofia õpetamisest kõrgkoolis? Andres 23. märts 2006, kell 09.41 (UTC)
Miks Homeros, Hippokrates ja Archimedes on filosoofid? Andres 4. aprill 2006, kell 00.08 (UTC)
- Hippokrates - oma õpetaja kaudu peaks olema tõesti sofist. suwa 4. aprill 2006, kell 02.20 (UTC)
-
- Sofisti õpilane ei pea olema sofist. Andres 4. aprill 2006, kell 05.40 (UTC)
-
- Diagorast võib ehk filosoofiks lugeda, aga ülejäänud võtan välja, kuni pole näidatud, et nad on filosoofid. Andres 4. aprill 2006, kell 05.45 (UTC)
Minu meelest Max Weber ei olnud filosoof. Andres 23. aprill 2006, kell 15.21 (UTC)
Ma ei paneks siia ka Lacani, kuigi ta on filosoofiat mõjutanud. Ka artiklis temast ei nimetata teda filosoofiks. Andres 20. september 2006, kell 16:25 (UTC)
Ka Kopernik on siin minu meelest ilmaasjata. Andres 20. september 2006, kell 16:31 (UTC)
Jätaksin Norbert Wieneri siit välja. Andres 2. detsember 2006, kell 14:04 (UTC)
Kas on õige tähelepanek, et see filosoofide loend püüab lugeda üles need, kes on tegelenud filosoofiaga professionaalselt või pidanud seda oma elukutseks/elutööks, aga jätab välja kõik need, kes on küll filosoofiat otsustavalt mõjutanud, aga pole ise ennast otseselt filosoofiks pidanud, vaid on määratlenud end täpsemalt mingi kitsama valdkonna esindajana? Kas seda võib pidada traditsiooniliseks filosoofi määratluseks? Kui nii, siis võiks selle ka kuskil välja ütelda. --Kamma 2. detsember 2006, kell 14:23 (UTC)
- Minu meelest peaksid siin olema loetletud need, kes on nii-öelda teinud filosoofiat, olenemata sellest, kas see oli nende põhitegevus, välja jäetud aga olema need, kes on küll andnud oma loominguga filosoofidele mütteainet, pole aga ise filosoofiat teinud. Konkreetsetel juhtudel võib küll olla keeruline määratleda, kas on tegemist filosoofiga.
- Esialgu oli mõeldud filosoofi määratlus jätta artiklisse Filosoof, aga paistab, et algusesse on selgitust tõesti tarvis. Andres 2. detsember 2006, kell 14:59 (UTC)
Kas on kindel, et Valentin Tomberg oli filosoof? Peale selle, ta veetis Eestis võrdlemisi väikese osa oma elust. Tõsi küll, ta lõpetas Tartu Ülikooli. Andres 27. jaanuar 2007, kell 14:03 (UTC)
