Gerry Mulligan
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Gerry Mulligan (Gerald Joseph Mulligan; 6. aprillil 1927 New York – 20. jaanuar 1996) oli saksofonist.
Teda teatakse peamiselt baritonsaksofonistina, ent ta on oma karjääri jooksul mänginud ka sopransaksofoni ja klaverit.
Muusikat hakkas Mulligan kirjutama juba 1944. aastal, kõigepealt Johnny Warringtoni ja Gene Krupa bändidele. Üsna peatselt sai Mulligan Charlie Parkeri tähelepanu osaliseks ning tollal seostati teda ka Claude Thornhilli, Elliot Lawrence'i ja Stan Kentoniga.
Tõeliselt kuulsaks sai Mulligan peale kaasalöömist Miles Davise esimesel albumil "Birth of The Cool". Mitmed selle albumi kompositsioonid (teiste seas "Jeru" ja "Venus de Milo") pärinevad Mulligani sulest. Võib öelda, et "Birth of The Cool" andis Mulligani karjäärile tõelise tuule tiibadesse.
1952. aastal kolis Mulligan Los Angelesse. Koos trompetimängija Chet Bakeriga lõi ta tol ajal ebakonventsionaalse klaverita kvarteti. Kvarteti uudne kõla lõi omaette voolu, mida praegu tuntakse west coast džässi nime all. Hiljem jäigi muusikapublik Mulligani selle terminiga seostama, kuigi mees ise mõne aasta pärast tagasi idarannikule kolis.
Californias jäi Mulligan narkootikumidega pahuksisse ning kandis ka vanglakaristust. Vanglast naasmise järel lootis saksofonist koostööd Bakeriga jätkata, ent too oli vahepeal siirdunud uutele radadele ja avastanud endas laulja talendi.
New Yorki tagasi pöördunud, leidis Mulligan oma kvartetile uue liikme, tromboonimängija Bob Brookmeyeri, kelle mängustiil oli küll Bakeri omast tunduvalt erinev, kuid kes sellegipoolest Mulligani klaverita kvartetti hästi sobis. Selle koosseisu parimaks albumiks peetakse salvestust 1954. aasta Pariisi-kontserdist.
1950. aastatel mängis Mulligan veel mitmetes vähemtuntud koosseisudes. Koostöö trompetisti Art Farmeriga viis mõnede kriitikute arvates Mulligani parima albumi "What is There to Say" sünnini.
1950. aastate lõpus salvestas Mulligan kaks albumit altsaksofonisti Paul Desmondiga. Kui Desmond Dave Brubecki kvartetist lahkus, asus tema kohale just nimelt Mulligan. Erinevatel tuuridel oli aga Dave Brubecki bänd kummalisel kombel alati nimetatud trioks ning Mulligan nende külalisesinejaks. Üks tuntumaid nimesid, kellega Mulligan koostööd tegi, oli ilmselt legendaarne pianist Thelonious Monk.
Mulligani hilisem karjäär oli vähemalt sama eklektiline. Enim tõstetakse esile tema plaati "Dream a Little Dream", kus Mulligan oma kvartetiga mängis nii standardeid kui originaalloomingut.
Äramärkimist väärib bossanova-album "Paraiso", kus teeb kaasa Brasiilia lauljanna Jane Duboc.
Tema viimane album "Dragonfly" siirdub džäss fusioni radadele ning sellel kuuleb selliseid fusion-muusikuid nagu Grover Washington ja Dave Samuels.
Gerry Mulligan suri põlveoperatsioonil tekkinud komplikatsioonide tagajärjel 1996. aasta jaanuaris.
