Glasgow

Allikas: Vikipeedia

Glasgow
[ ]

inglise Glasgow

šoti Glesca

gaeli Glaschu

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Pindala: km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 1 749 200 (2001),
linnastus üle 2,1 miljoni

koordinaadid: 55°52′ N 4°15′ W

Glasgow katedraal

Glasgow raekoda

Glasgow on Šotimaa suurim linn. Ta asub Lääne-Šotimaal Clyde'i jõe kaldal.

Glasgow on olnud asustatud juba sajandeid, sest koht Clyde'i jõe kaldal sobis kalurite peatuspaigaks. Antoninus Piusi rajatud Antoninuse vall läbib tänapäeva Glasgow kesklinna.

Pidev asustus on Glasgows alates 6. sajandist. 12. sajandil kirjutas piiskop Jocelyn, et Püha Kentigern ehk Püha Mungo olevat rajanud 643 Glasgowsse kloostri, mille ümber olevat kerkinud küla. Kentigern ehk Mungo ise olevat 560 saanud piirkonna esimeseks piiskopiks. Piiskopi asupaigana oli Glasgow ümbruskonna usuelu keskus. 1150. aasta paiku peeti Glasgows ka iga-aastast 8 päeva kestvat laata.

1123 alustati Kentigern-Mungo väidetava haua ümber katedraali rajamist. Katedraal õnnistati sisse 1136. Edaspidi asendati see suuremaga ja tehti juurdeehitusi, näiteks 1233 nimetatakse katedraali ikka alles ehitusjärgus olevana. Katedraali ehitamise ajal hakkas Glasgow linnaks kujunema ja linnaõigused sai ta 1178. aastal.

1286 ehitati üle Clyde'i jõe Glasgow sild.

Glasgow ülikool asutati 1451. aastal.

1478. aastal hakati linna ehitama ka ilmalikke kivihooneid.

Keskajal tabas linna mitu katkuepideemiat: 1350, 1504, 1574 ja 1584.

[redigeeri] Elanike arv

12. sajandini oli Glasgow harilik küla. Seoses katedraali rajamisega muutus ta 12. sajandil linnaliseks asulaks.

Elanike arv on 1 749 200 (2001). Linna elanikkond kasvas 1920-ndatel üle miljoni, kuid on seejärel vähenenud naaberlinnadesse väljarände ja linna halduspiiride muutmise tõttu. Glasgow linnastus elab üle 2,1 miljoni inimese.

Umbkaudne elanike arv:

15 000 – 20 000 (1400)
25 000 – 30 000 (1500)
30 000 (1544)
45 000 (1556)
50 000 – 75 000 (1500)
76 000 (1611)
102 000 (1680)
253 000 (1710)
305 000 (1720)
523 500 (1755)
1 329 096 (1851)
1 785 000 (1911)
1 734 000 (1985)
1 749 154 (2001)

[redigeeri] Majandus

Linnas on suured metallurgia- ja laevaehitusettevõtted.

[redigeeri] Transport

Linnas on metroo ja linna lähedal kaks rahvusvahelist lennuvälja: Glasgow ja Glasgow Prestwick. Üle Clyde'i jõe on ehitatud palju sildu ja jõe alt läheb läbi 1957. aastal valminud tunnel.