Indrek Hirv
Allikas: Vikipeedia
Indrek Hirv (sündis 15. detsembril 1956 Kohilas) on eesti luuletaja ja kunstnik.
Ta on õppinud Tartu 10. algkoolis ja 1. keskkoolis; lõpetas 1981 ERKI keraamika erialal.
Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige; elanud vabakutselisena Tartus, Tallinnas ja ka välismaal.
Sisukord |
[redigeeri] Teosed
[redigeeri] Luulekogud
- 1987 "Uneraev"
- 1988 "Salapainos. Pimetrükk" (eesti ja soome keeles)
- 1990 "Põueoda"
- 1992 "Kuu vari" (valikkogu)
- 1992 "Võhumõõk"
- 1993 "Tähekerjus"
- 1993 "Taskuraamat (taskutähekerjus)" (eelmise lühiversioon)
- 1996 "Põuasinine"
- 1997 "Kiviingel"
- 1998 "Fuugamust"
- 1998 "Pärlhall" (valikkogu)
- 1999 "Südasügis"
- 2000 "Ööpäev" (valikkogu, ka tõlkeid ja esseistikat)
- 2001 "Liblikate õhkkerge veri"
- 2003 "Ülemlaul"
- 2006 "Surmapõletaja" (valikkogu, koostanud Doris Kareva)
[redigeeri] Esseistika, proosa ja draama
- 1996 "Rännuraamat"
- 2002 "Hea poisi jutud" (4 lastejuttu)
- 2004 "Klaaskübara all" (artiklivalimik)
- 2007 "Pauluse kiriku kellad" (mononäidend helilooja Heino Ellerist)
[redigeeri] Isiklikku
Indrek Hirve isa on tuntud maalikunstnik Louis Pavel ja ema graafik Helgi Hirv.
[redigeeri] Kirjandus
- Indrek Hirve intervjuu tundmatuks jääda soovivale vanemale daamile – Vikerkaar 1996, nr. 5/6, lk. 156–161
- Vaapo Vaher, "Mu kurbused on ikka alasti. Improvisatsioone Indrek Hirve teemal" – Looming 1997, nr. 11, lk. 1539–47 (sama – valikkogu "Ööpäev" saatesõna)
[redigeeri] Välislingid
- Doris Kareva, "Päevavaras ööjanus ehk Surmapõletaja (Tartu Postimees 14. 12. 2006)