Ivolga klooster

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Ivolga datsani peatempel selle taga Avalokiteshvarale pyhendatud tempel

Ivolga klooster (vene keeles Иволгинский Дацан; burjaadi keeles Тугэс Баясгалантай Улзы номой Хурдын Хиид) on budistlik klooster Burjaatias.

[redigeeri] Koha leidmise lugu

Algul pakkusid ameti-võimud varianti klooster ehitada Palja mäe jalamile, kuid laamad ei olnud selle kohaga nõus. Siis Ulan-Ude lennuvälja tagust maa-ala, kuid see ei sobinud enda asukoha tõttu. Ivolga rahvas pakkus enda poolt kohta, kuid vöimud segasid vahele, keeldudes põhjendusega, et head põllu- ja karjamaad ei saa nii kasutu nähtuse peale nagu budism raisata. Selle asemel pakuti burjaatidele templi asupaigaks vesist ja soist maa-ala enne mäejalamit, millega nad lihtsalt olid sunnitud leppima.

Ivolga kloostri esimene tempel (dugan), mis ehitati 1945. aastal

Läksid vanakesed koos võimude esindajatega tulevast templi asupaika üle vaatama ja üks komisjoni auväärseimatest "tudikestest" oli valgel hobusel. Tahtsid mäele lähemale minna, kuhu oli tulevase kloostri jaoks koht planeeritud, kuid vanakese valge hobune hakkas tõrkuma ja ei liikunud enam sammugi paigalt. Nii otsustati rajada Ivolga datsani esimene dugan mitte vastu mäge nagu oli soovitud, vaid eemale oru serva, kuna valge hobune keeldus lihtsalt edasi astumast. Lõpuks olevat tigedusest veel kogu ümbruse täis pissinud protestiks inimeste mõistmatuse vastu koha valiku osas."

Ivolga kloostri Amitabhale ja Avalokitale pühendatud tempel

Datsanist on oma tund aega astuda mäe alla, kuhu seda algul plaaniti rajada. Ivolga klooster on burjaatide jaoks budistliku traditsiooni taastamise sümbol.

[redigeeri] Ajalugu

1930. aastatel suleti Nõukogude Venemaal kõik budistlikud kloostrid ja templid. Laamad arreteeriti tšekistide poolt ja pandi vangilaagritesse, kus paljud neist hukkusid. Osa munkadest tapeti Kodusõja aegadel ja hilisematel niinimetatud "puhastus-aastatel", mis tähendas, et kohalik Burjaatia gelukpa traditsioon ametlikult oli peaaegu hävitatud selleks momendiks võimude poolt. Peale sõda vabastati need vähesed laamad kes olid ellu jäänud laagritest. Sama saatus tabas Bidija Dandaroni ja paljusid teisi budiste üle kogu Venemaa.

Taga-Baikalisse saabudes asusid vanglast vabanenud mungad koheselt võimudelt taotlema luba, et taastada budistlik traditsioon Burjaatias.

Burjaatias oli neil aastail laamasid, kes viisid läbi salajasi teenistusi külades, kuid ametlikult oli religioosne tegevus rangelt keelatud ja seadusega karistatav. 1944. aasta suvel organiseeris Did-hambo Galsanov Burjaatias koos mõnede laamadega kampaania Nõukogude kodumaa ja Punase armee materiaalseks toetuseks. Tehti suur korjandus, mille käigus koguti 353,1 tuhat rubla, mis anti üle nõukogude armeele.

Raha annetasid ka:

Galsanov Haidul (Did-Hambo) — 90 000 rubla
Darmajev L.N. — 34 000 rubla
Tarasunov Tshagdur (Gabzyi) — 70 000 rubla

Burjaatiast läks hinnalist budistide rahalist toetust Moskvas üle andma Did-hambo ja tema abiline Tarasunov Tshagdur. Vastutasuks said nad tänukirja seltsimees Stalinilt.

Peale Galsanov Haidul-ini eraldi visiiti Moskvasse Stalini juurde palvega anda ametlik luba budismi jaoks oli Stalin nõus asja arutama juhul kui Galsanov leiab 16 inimest, kes on nõus sellele avaldusele alla kirjutama.

Ivolga kloostri peatempel, mis ehitati uuesti üles peale eelmise mahapõlemist. Foto tehtud 1983. aasta novembris

Tagasi Burjaatiasse saabudes osutus raskeks leida inimesi, kes oleksid nõus kohe ametlikult alla kirjutama templi ehitus avaldusele, mida nõudis Stalin.Tagasi Burjaatiasse saabudes esimesena kohtas ta Bidija Dandaroni kes kohe meelsasti alla kirjutas avaldusele. Galsanovi Ja Dandaroni allkirjad jäid kauaks nukralt avaldusele ootama , kuni leiti veel ülejäänud 14 isikut kes soostusid nime alla panema, mis tolle aja tingimustes võrdus poliitilise väljaastumisena võimude vastu.

Need kes alla kirjutasid templi ehituse palvekirjale, olid kõik eelnevalt üle 10 aasta vangilaagrites kinni istunud vanad laamad, kellel puudus nii respekt kui hirm nõukogude võimu suhtes.

Lõpuks andsid võimud burjaatide pika mangumise peale loa avada esimene budistlik tempel. 1945. aastal anti ametlikult välja määrus selle kohta (Постановление Совнаркома БМАССР от 2 мая 1945 г. за № 186-ж об открытии буддийского храма «Хамбинское Сумэ» в улусе Средняя Иволга).

Juba 1945. aasta jaanuarist oli kinnitatud võimude poolt tulevasse Ivolga templi juurde ametisse kultuse-teenritena 3 kodanikku. Kõik nad olid lapsepõlves kloostrites hariduse saanud endised laamad.

Rinchen Dorzo Zamjanov (gabza)
Zhirab Dzamtso Dorzijev
Luvsang Nima Darmajev

Loodi (Временное Центральное Духовное Управление буддистов (ВЦДУБ)). (ВЦДУБ) asutajateks ja liikmeteks olid Luvsang Nima Darmajev, Dorzijev Dagba, laama Rinchen Dorzo Zamjanov, laama Zigmitov Sambu, gabzyi laama Homushku Amurta, Galsanov Haidul, Zalsanov Bato ja Tsyirenzapov Dorzi.

Tekstide lugemine Ivolga kloostri peatemplis teenistuse ajal. Foto tehtud 1984. aastal

Valiti koosolekul ka Pandido Hambo-lama, kelleks sai Darmajev Luvsang Nima. Ta oli esimene Hambo-lama peale II maailmasõda.

Peale esimese templi ehk dugani avamist alustasid burjaadid ka koheselt templi teenuseid kasutama.

1946. aastal osales teenistustel kuni 1000 inimest.
1947. aastal osales teenistustel kuni 3000 inimest.
1948. aastal osales teenistustel kuni 800 inimest.
1949. aastal osales teenistustel kuni 1340 inimest.

Kaks Ivolga kloostri laamat Dugarzab ja Munko laama

1947. aastal otsustati tempel (dugan) viia üle teisele kohale. Poole aasta jooksul vöeti hoone maha ja ehitati uude kohta uuesti üles. Lisati veel 14 meetri pikkune kõrvalhoone. 1948 lisati juurde veel väike teise korruse osa.

1948. aastal tõi Hambo-laama Darmajev Luvsang Nima hirved templi katusele ja datsanile anti nimeks («Даши Чойнхорлин».)

1951. aastal eraldati juba ametlikult maa kloostri ehitamiseks, sest eelnev oli ette nähtud vaid templi jaoks. Samal aastal ehitati 6 maja laamade tarbeks ja tehti kloostri tarvis ka kaev.

1956. aastal valiti Pandido Hambo-laama troonile Yeshei Dorzi Sharapov, kuna Darmajev Luvsang Nima oli jäänud liiga vanaks, et enda kohustustustega hakkama saada. Dorzi Sharapov on kuus aastat sel troonil ja teeb väga palju ära burjaatia budismi arenguks nii kohapeal Nõukogude Liidus kui ka välismaal.

XIV Dalai-laama Ivolga kloostris, kuhu olid kogunenud selleks puhuks kümned tuhanded budistid ja kohal viibis ka toetusrühm nõukogude miilitsa näol, kes tegi üliinimlikke pingutusi, et seda rahvamassi kuidagi ohjeldada, kes enda elus esimest korda nägi Potalast pärit usujuhti ja gelugpa koolkonna pealaamat 1986. aastal

Hambo-laamana viis taas suhted sisse budistidega välismaal. 1956. aasta novembris sõitsid Pandido Hambo-laama Dorzi Sharapov, Did-hambo laama Dzjambal Dorzi Gombojev ja Teaduste Akadeemia sekretär Sandzje Dölökov Kathmandusse Nepali kuningriigis IV Ülemaailmsele Budistide Konverentsile esindama Nõukogude Venemaa budiste.

Nad viibisid Kathmandus 15. novembrist kuni 28. detsembrini 1956. Burjaadi laamad kohtusid Nepaalis ka kahe Eestimaalt pärit munga Karl Tõnissoni (Vend Vahindra) ja tema kaaslase Friedrich Voldemar Lustigiga, kes tol ajal elasid Birmas budistlike pagulastena. Tollest asjast on säilinud ka foto burjaadi laamade ja Eestimaalt pärit munkadega Boudnathi stuupal.

Lustig ja Tõnisson Boudhal

24. kuni 29. november oli pühendatud Buddha 2500. aasta juubelile. 26. novembril külastas Burjaatia laamade esindus Hiina saatkonda, kus kohtuti Dalai-laama ja Pantšen-laamaga, kes tol ajal olid koalitsioonis Hiina kommunistidega. See oli ka mõlema Tiibeti esindaja Kathmandu Hiina saatkonnas asumise põhjuseks.

Stuupad Ivolgas

Dalai-laama olevat kohtumisel burjaatidega soovinud neile õnne, edu ja jõudu kõigi burjaadi ja nõukogude Venemaa budistidele ning avaldas soovi et kahe suure riigi - Hiina ja NSVL-i sõprus paisub aina suuremaks ja loodab, et burjaadid aitavad selle sõpruse kasvamisele kaasa (Venemaal on budism olnud usuliseks traditsiooniks ka Tuvas, Kalmõkkias, kes samuti arvestasid Pandido Hambo-laamaga Burjaatiast). Kõigile osalejatele jäi kohtumisest väga sümpaatne mulje. Lustig ja Vend Vahindra olevat samuti Dalai-laamaga kohtunud, väitsid burjaadid.

Bodhipuule ehitatud spetsiaalne maja Ivolga kloostris, kus hoitakse vastavat temperatuuri et Indias soojaga harjunud püha puu ära ei külmetaks

Hiina ja NSV Liit olid neil aastatel üliheades suhetes ja Eestimaa mungad olid asjatult palunud Birmas asuvast Nõukogude saatkonnast aastaid mingit paberit või tõendit, mis aitaks neil Hiinlaste käest saada luba sissesõiduks Tiibetisse, mida ei antud. Mõlemad Eestimaa mungad olid tuntud enda antikommunistlike vaadete pärast, mille tõttu neid vaevalt saatkonna territooriumile oleks lastud. Veel vähem oleks neile antud võimalust ametlikul tasandil Dalai-laamaga ja Pantšen-laamaga kokku saada.

Ivolga kloostri peaväravad

1963. aastal saab Pandido Hambo-laama troonile Did-hambo lama Dzjambal Dordzi Gombojev ja jääb sinna kuni 1984. aastani. Tema ajal ehitati valmis Ivolga kloostri kompleks sellisel kujul nagu ta välja nägi 80. aastate keskel. 1970. aasta augustis ehitati suur puidust tempel (20х20 m). Ehitati kloostri katlamaja ja garaaž autodele. Suurema osa töödest tegid usulised, kes saabusid kohale üle kogu Burjaatia, töötades tasuta, lisaks annetasid veel suuri summasid kloostrile uute templite püstitamiseks. Tempel sai nimeks («ГАНДАН ДАШИ ЧОЙНХОРЛИН»)

Palveveski Ivolga kloostris

1970. aastal tänu kahe Hambo-laama Burjaatiast Dordzi Gombojev ja Mongooliast Gombozav asjaajamise tulemusena lubati võimude poolt avada Mongoolias Ulan-Batoris asuva kloostri («Гандантэкчэнлийн хийд») juures Budistlik instituut. Seal on õppinud mitmed põlvkonnad burjaadi laamasid, samuti mongolid. Esimesi õpilasi, kes asusid õppima budistlikku teadust, oli 9. Sellest momendist alates võib lugeda budistliku traditsiooni ametliku taastamist nii Burjaatias kui Mongoolias peale raskeid nii-öelda kannatusaastaid.

IMaidar Huraal Ivolgaas 1985. aastal

1970-1973 ehitati eraldi puust väike tempel Buddha Maitreia auks. Maitreia kuju, mis templis asub, kingiti Mongoolia budistide poolt.

Ivolga kloostri võõrastemaja, mille ehitas klooster ise, kuid nõukogude korra ajal ja käsul oli see avatud vaid kõrgetele külalistele raja tagant. Esiplaanil V.Väärtnöu budistlikku kaastunnet endas kasvatamas

1976. aasta veebruaris põles peatempel maha kuni vundamendini. Lühikese ajaga kogus Pandido Hambo-laama Dordzi Gombojev usulistelt üle Burjaatia vajaliku summa raha ja sama aasta novemnbris toimus esimene tekstide lugemine uues templis, mis ehitati vana kohale.

1978 ehitati stuupa (Найман Отоши Субурга) pühendatud 8 Meditsiini Buddhale.

rightLõvi Hambo-lama maja ees

Lõvi peatempli ukse ees

Uue templi ehitus Ivolga kloostris

[redigeeri] Klooster

Nüüdseks ehitati Ulan-Udesse uus klooster Khambyn Khure datsan (Улан-Удэнский Дацан Хамбын Хурэ) mis on Hambo-lama asupaigaks vana Ivolga asemel.

Mõned kuulsamatest hambo-lamadest hambodest: Darmajev Lubsan-Nimma, Sharapov Yeshy-Dorzhy, Gambojev Zhambal- Dorzhy, Erdinejev Zhimba.

Peatempel (Цогчен-дуган) on ehitatud mandala põhimõttel. Templit valvavad 12 kivist lõvi. Templi teisele korrusele on paigutatud lae alla riiulitele 1000 Buddha kuju. Ivolga kloostri ja templi pea-kaitsejumalus on Palden Lhamo.

1991. aastal avati ametlikult esimene filosoofia teaduskond - Tsoira peale 60 aastat. See kannab nimetust Dashy Choinhorlin. Kloostril on aastaid olnud ka suur raamatukogu.

Ivolga kloostri vaade

Territooriumil on viis suurt stuupat (suburgan). Üks neist on pühendatud Agvan Doržijevile ja kutsutakse kohalike poolt Kalatshakra ehk Shambala stuupaks. Buddha Shakjamunile on samuti pühendatud üks stuupa.

Kloostri keskel on pisikene hoone suurte klaasist akendega, kus kasvab bodhipuu, mis toodi Indiast Bodhgaya lähedalt, kus Buddha saavutas 2500 aastat tagasi valgustatuse.

Eesti budistidest on paljud külastanud Ivolga kloostrit ja seal ka õppinud. Ivolga kloostri laamad on omakorda käinud Eestis seoses Taolaga.

Ivolga kloostri laama Dugarzab Balti jaamas. Kuna nõukogude võimu poolt oli ametlikult keelatud kanda munkadel mungariietust, on laama pintsakus ja viigipükstes nagu seadus ette nägi tol ajal. Fotol vasakult Väärtnõu, J. Saard, T. Promet. Tallinn 1985