Jõhvi kihelkond
Allikas: Vikipeedia
Jõhvi kihelkond on eesti kihelkond, mis moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna alale. Jõhvi kirikukihelkonda mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.
Jõhvi kirikukihelkonna (Gewi, hiljem Jewe) alad 13. sajandil olid enam-vähem tänapäevaste Iisaku, Jõhvi ja Mäetaguse valla alad. Osaliselt kuulusid Jõhvi kihelkonda Alajõe, Illuka, Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valla alad. Osa Alajõe, Illuka ja Toila valla alast kuulus Vaivara kihelkonnale (sellel ajal Narva kihelkond), osa Kohtla-Nõmme ja Kohtla valla alasid Lüganuse kihelkonnale.
1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.
Jõhvi kihelkonna ala oli läänistamata. Kirikukihelkonna tähtsamad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. Tallinn–Narva sõjatee äärde rajati Edise ja Järve vasallilinnus. Enamik Jõhvi kihelkonna mõisu rajati enne 1558 alanud Liivi sõda.
Liivi sõja ajal peeti kihelkonna maa-alal ägedaid lahinguid. Jõhvi kirikkindlus vallutati 1558 alles pärast teist rünnakut. Kihelkond laastati.
1581 vallutasid rootslased Alutaguse kihelkonna. Muutes haldusüsteemi Rootsi haldussüsteemile vastavaks, moodustati Jõhvi ordumõisa baasil Jõhvi lään. 1654 eraldati Jõhvi kihelkonnast selle lõunaosa ja koos Vasknarva foogtkonna maadega moodustati Iisaku kihelkond. 1774. aastal jaotati Iisaku kihelkond uuesti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga.
Põhjasõja ajal (1700–1721) toimusid uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamine.
1782 asutati Jõhvi postijaam, tänu millele hakkkas Jõhvi arenema. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed. 1852 avas pastor F.F.Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, tegutsedes sellena 1883. aastani. 1865 korraldati Jõhvi kihelkonna laulupidu.
1866 moodustati Jõhvi kihelkonna alale 27 valda. 1894. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 6 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.
1867 eraldati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunaosa ning moodustati uuesti Iisaku kihelkond, kuhu läksid Alajõe, Iisaku ja Illuka valla ala.
Kirikukihelkonnana eksisteeris Jõhvi kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad muudeti territooriumiga mitte seotuks.
12. aprillil 1917 viidi mõisamaad valdade haldusalasse.
Sisukord |
[redigeeri] Jõhvi kihelkonna mõisad
- Ahu mõis (Ahu) – Kiikla mõisa karjamõis
- Amula mõis (Ammula) – Järve mõisa karjamõis
- Apandiku mõis (Apandik) – Kiikla mõisa karjamõis
- Atsalama mõis (Aggimal) – rüütlimõis, 19. sajandil muutus Pagari mõisa kõrvalmõisaks – rajatud 17. sajandil
- Dubniku mõis (Dubnik) – Illuka mõisa kõrvalmõis
- Edise mõis (Schloß Etz) – rüütlimõis – esmateated aastast 1477
- Edivere mõis (Eddifer) – Kurtna mõisa karjamõis
- Ereda mõis (Errides) – rüütlimõis, 19. sajandil muutus Pagari mõisa kõrvalmõisaks – esmateated aastast 1461
- Illuka mõis (Illuck) – rüütlimõis – rajatud 1657
- Jõhvi mõis (Gewi, hiljem Jewe) – rüütlimõis – esmateated aastast 1491
- Järve mõis (Türpsal) – rüütlimõis – esmateated aastast 1497
- Kalina mõis (Kallina) – 19. sajandist Mäetaguse mõisa kõrvalmõis – rajatud 17. sajandil
- Kiikla mõis (Kiekel) – rüütlimõis – esmateated aastast 1694
- Kohtla mõis (Kochtel) – rüütlimõis – esmateated aastast 1419
- Konju mõis (Raustfer) – rüütlimõis, alates 1841 Edise mõisa kõrvalmõis – rajatud 17. sajandi esimesel poolel
- Kukruse mõis (Kuckers) – rüütlimõis – esmateated aastast 1453
- Kurtna mõis (Kurtna) – rüütlimõis – esmateated aastast 1480
- Mäetaguse mõis (Mehntack) – rüütlimõis – esmateated aastast 1542
- Ohakvere mõis (Ahagfer) – rüütlimõis – eraldati Jõhvi mõisast 1621. aastal
- Ontika mõis (Ontika) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi keskel
- Paate mõis (Paatz) – rüütlimõis, Stackelbergide ajal Pagari kõrvalmõis – esmateated aastast 1534
- Pagari mõis (Paggar) – rüütlimõis – rajatud 1640. aastal
- Peeri mõis (Perifer) – rüütlimõis, 19. sajandist Kukruse mõisa kõrvalmõis – esmateated aastast 1619
- Puhatu mõis (Pühhato) – Ohakvere mõisa karjamõis
- Päite mõis (Peuthof) – Narva Jaani kiriku kirikumõis – esmateated aastast 1534
- Pühajõe mõis (Pühhajöggi) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi algul
- Rannapungerja mõis (Rannapungern) – Pagari kõrvalmõis
- Rutiku mõis (Ruttik) – Kohtla mõisa karjamõis
- Sompa mõis (Sompäh) – rüütlimõis – esmateated aastast 1496
- Tammiku mõis (Eichenhain) – rüütlimõis – eraldati Jõhvi mõisast aastal 1800
- Tarakuse mõis (Tarrakus) – eramõis, aastast 1864 Jõhvi mõisa poolmõis – eraldati Jõhvi mõisast aastal 1862
- Toila mõis (Toila) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
- Tuusa mõis (Tusna) – Ohakvere mõisa karjamõis
- Voka mõis (Chudleigh) – rüütlimõis – esmateated aastast 1586 Kollota nime all
- Võhma mõis (Wõhma) – Kiikla mõisa karjamõis
[redigeeri] Jõhvi kihelkonna vallad alates 1866
- Illuka vald (Illuck)
- Jõhvi vald (Gewi, hiljem Jewe)
- Järve vald (Türpsal)
- Kohtla vald (Kochtel)
- Voka vald (Choudleigh)
- Iisaku–Kauksi–Potsiku vald (Isaak–Kauks–Potzik) – 1870 nimetati ümber Iisaku vallaks
- Kukruse–Peeri vald (Kuckers–Perifer) – 1883 muutusid iseseisvateks valdadeks – 1892 liideti Kukruse Järve vallaga ja Peeri Jõhvi vallaga
- Ereda vald (Errides) – liideti 1892 Mäetaguse vallaga
- Kiikla vald (Kiekel või Kieckel) – liideti 1892 Mäetaguse vallaga
- Kurtna vald (Kurtna) – liideti 1892 Illuka vallaga
- Ohakvere vald (Ahagfer) – liideti 1892 Illuka vallaga
- Ontika vald (Ontika) – liideti 1892 Järve vallaga
- Pagari vald (Paggar) – jagati 1892 aastal Iisaku, Illuka ja Verhneselo valla vahel
- Tärivere vald (Terrerfer) – liideti 1892 Iisaku vallaga
- Edise vald (Etz) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
- Jaama vald, ka Vihtse vald (Wjchtisby) – liideti 1892 Vasknarva vallaga
- Jõhvi kirikuvald (Pastorat Jewe) – liideti oletatavasti 1892 Jõhvi vallaga
- Sompa vald (Sompäh) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
- Tammiku vald (Eichenhain) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
- Türsamäe vald (Türsel) – liideti 1892 Vaivara vallaga ja läks Vaivara kihelkonna koosseisu
- Mäetaguse vald (Mehntack) – 1894 eraldati endised Ereda ja Kiikla vallad, mis liideti Kohtla vallaga, ning Mäetaguse valla ülejäänud külad jaotati naabervaldade vahel. Mäetaguse vald likvideeriti, kuid loodi sama aasta lõpul uuesti väiksema vallana.
[redigeeri] 1867 moodustati
- Konju vald (Raustfer) – liideti 1892 Voka vallaga
- Pühajõe vald (Pühhajöggi) – liideti 1892 Voka vallaga
[redigeeri] 1883 moodustati
- Kukruse vald (Kuckers) – liideti 1892 Järve vallaga
- Peeri vald (Perifer) – liideti 1892 Järve vallaga
[redigeeri] 1891 moodustati
- Verhneselo vald (Permesküll) – moodustati endiste Pagari, Ohakvere, Tärivere ja Vaivara kihelkonna Väike-Soldina valdade küladest
[redigeeri] 1894 moodustati
- Mäetaguse vald (Mehntack) – 1913. aastal liideti sellega Väike-Pungerja küla, vald püsis sellisena kuni 1937.–1938. aasta reformideni.
