Vald
Allikas: Vikipeedia
Vald on mitmes riigis omavalitsus- ja/või haldusüksus.
Sisukord |
[redigeeri] Eesti
[redigeeri] Valla ajaloolisest tähendusest
Eestis tähendas skandinaavia laensõna vald muinasajal ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mingi kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna 'vald' seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne). Ilmselt ei olnud tegu otseselt kindla valitsuspiirkonnaga või haldusüksusega, nagu selleks oli kihelkond.
17. sajandil hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid pärisoriste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. 18. sajandil hakkas see tähendama aga ka lihtsalt talupoegade kogukonda.
Olukord muutus pärast pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, mille järel hakati valdu moodustama kohalike omavalitsusüksustena, enamasti mõisakogukondade kaupa nn mõisavallad.
1866. aasta vallareformiga said vallad mõisast sõltumatuks, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Tollased vallad hõlmasid vaid talumaid, mõisamaadele need ei laienenud. Valimised olid kuni 1917. aastani siiski ebaühtlased: peremehed valisid kaks, sulasrahvas ühe kolmandiku volikogust. Peale Veebruarirevolutsiooni muutusid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, mis nimetati uuesti volikogudeks aastal 1926.
Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses Eesti Vabariigi asutamisega 1918. aastal. Varem oli peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Sel ajastul liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.
Eesti Vabariigi ajal 1920–1930ndatel aastatel, osaliselt juba varemgi, vähendati valdade arvu tunduvalt, et suurendada nende elujõulisust ja efektiivsust, kuid enne reformi oli neid ikkagi 365 valda. 1. aprillil 1939 kaotati senised vallad senistes piirides ja asutati nende asemele 248 uut valda väga paljud ka uute nimedega. Vallad eksisteerisid Eestis 1950. aasta haldusreformini, mil senine halduskorraldus asendati nõukogulikuga, 1945. aastal loodud külanõukogud jäid alles, kui uue halduskorralduse osad.
[redigeeri] Eesti vallad tänapäeval
Valdu hakati taastama alates 1990. aastast, mil kolme aasta jooksul viidi läbi põhjalik haldusreform. Senised külanõukogud (mida 1950-1960ndatel aastatel oli suuremateks liidetud) nimetati ümber valdadeks ning neid hakati omavahel edaspidigi liitma. Samuti loodi maavaldade kõrvale alevvallad, nendeks said alevid, mis ei saanud toona linnaks. Mõne aja pärast hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad.
Et valdade suurus, rahvastik ja elujõulisus on Eesti lõikes väga varieeruv, on püütud puhuti läbi viia põhjalikumaid haldusreforme, et omavalitsuste süsteemi tasakaalustada. Suuremahulised valitsusepoolsed katsed on seni lõppenud edutult, kuid kohalikul tasandil on väga paljud mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Tõeline pretsedent loodi aga 2005. aastal, mil Tapa vallaks ühinesid Lehtse ja Saksi vald ning Tapa linn ning senised Järvamaa alla kuulunud Lehtse valla alad liideti Lääne-Virumaaga.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti haldusjaotus
- Eesti valdade loend
- Vallakohus
- Vallamaja
- Vallatalitaja
- Vallavanem
- Vallavolikogu
- 1. aprillil 1939 asutatud valdade nimekiri
[redigeeri] Bhutan
Bhutanis on vald (gewog; dzongkha keeles 'blokk') 2. järgu haldusüksus ringkonna (dzongkhag) ja küla vahel.
Bhutan on jaotatud 201 vallaks. Valla keskmine pindala on 230 km².
Vallad loodi Bhutani detsentraliseerimise programmi käigus, mida kuningas Jigme Singye Wangchuk 1980. aastal järgis.
Alates 1991. aastast on vallad ametlikud haldusüksused. Iga valda hakkas valitsema gup (vallavanem). Vallavanema valimisel osaleb üks esindaja igast majapidamisest.
[redigeeri] Mali
Malis on vald 3. järgu haldusüksus.
[redigeeri] Vaata ka
- Bhutani haldusjaotus
