JavaScript
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
JavaScript on Netscape Communications Corporation'i poolt väljatöötatud prototüübipõhine keel, mida peamiselt kasutatakse veebilehtede arendamisel.
Tihti aetakse segi Javat ja JavaScripti, mis on täiesti erinevad keeled. Sarnane on vaid C-st pärit süntaks ja sarnasus nimes.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
JavaScript on loodud Brendan Eich-i poolt Netscape Communications Corporation-is. Algselt kandis keel nimetust Mocha, siis LiveScript ning lõpuks JavaScript. Esimest korda oli JavaScript realiseeritud lehitsejas Netscape 2.0B3 detsembris 1995. Hiljem lisas Microsoft Internet Explorerisse JavaScriptiga ühilduva keele JScript (IE versioon 3.0, 1996. aasta augustis).
JavaScript standardiseeriti Ecma International (Euroopas infotehnoloogia süsteemide standardiseerija) poolt 1997. aasta juunikuus. Standardiseeritud keele nimi on ECMAScript. JavaScript (ja JScript) on laiendused ECMAScriptile (ECMAScript keskendub vaid keeleomadustele, aga JavaScript lisaks ka veebikeskkonnale). Esimese standardi ametlik nimi on ECMA-262. Töö ECMAScripti täiendamise kallal käib senini.
Aastal 2006 on JavaScripti versiooniks 1.7. Viimastel aastatel on saanud JavaScripti areng uue tõuke tänu AJAX tehnoloogia tähelepanu saamisega (pikemalt all pool).
[redigeeri] Kasutus
JavaScripti peetakse väga paljude poolt ülilihtsaks keeleks, mille abil saab lehele väikeseid efekte lisada. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele pakub JavaScript väga laialdasi võimalusi väheste kuid võimsate keelevahenditega.
Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti lehtedel navigatsiooni hõlbustamiseks (menüüd) või efektsemaks muutmiseks (hiire liikumisele reageerimisega), hüpikakende avamiseks, vormidel oleva info õigsuse kontrollimiseks, objektide, nt pildi liigutamiseks tähelepanu äratamise (reklaamid) või mugavause eesmärgil, pildi vahetamine teise vastu (nt pildialbumid). Hilisemal ajal on lisandunud ka tähelepanuväärsemad rakendused nagu WYSIWYG toimetid (näed teksti toimetades sellisena nagu on lõpptulemus; nt rasvane kiri on juba toimetades näha rasvasena), puustruktuuride kasutamine, lihtsama tabelarvutuse teostamine, lehel toimiva akende süsteemi jne.
Väljaspool veebi kasutavad JavaScripti näiteks Adobe. Nii Adobe Acrobat ja Adobe Reader oskavad JavaScripti PDF failides. Samuti toetab JavaScripti Adobe Photoshop. Microsofti Active Scripting tehnoloogia toetab sarnast keelt JScript. Arendamisel on OpenOffice.org makrode kirjutamise võimalus JavaScriptiga. Iga rakendus pakub enda sisseehitatud objekte, mille abil saab operatsioone teostada (veebis on selliseks objekti nimeks window).
Veebilehtedele pannakse JavaScript lehega kaasa nii nagu ta on ja seda interpreteerib brauser. See tähendab, et kogu kood on näha kõigile, kes lehele ligi pääsevad.
Arendamisel tekivad tavaliselt raskused erinevate lehitsejate toega. Tihti ei puuduta see keeleomadusi vaid väljendub erinevate objektide omaduste ja funktsioonide näol.
Sageli tuleb silmitsi seista ka sellega, et kasutajad lülitavad lehitsejal JavaScripti toe välja. Seda tehakse peamiselt turvalisuse pärast. Veebilehitseja lubab skriptile küll õige vähe. Muuhulgas keelab ta kohalikule kettale ligipääsu, väliste koodide käivitamise, ligipääsu dokumentidele, mis ei asu samas serveris, ligipääsu külastatud lehtede nimekirjale (selle hoolimata lubab eelnevalt külastatud lehtedele tagasi suunata), kõvakettalt faili üleslaadimist kui kasutaja ise ei ole failinime ette ütelnud, sulgeda akent, mis ei ole avatud javascripti poolt (selleks küsitakse kasutajalt luba).
JavaScipt pakub väga minimalistlikku ja lihtsat süntaksit objektide ja massiivide kirjapanekuks. Sellespärast kasutatakse tihti seda infovahetuseks kahe programmi vahel (või lihtsalt andmestruktuuri talletamiseks). Seda nimetatakse JSON'ks.
On välja töötatud mitmeid silumisvahendeid. Firefoxi jaoks on teadaolevalt 2: FireBug ja Venkman (Venkmani jaoks on välja töötatud Gecko lehitsejatesse spetsiaalne API, mida kasutab ka FireBug). Internet Exploreri jaoks on Script Debugger for Windows NT 4.0 and Later. IE puhul aitab oluliselt kaasa ka Internet Explorer Developer Toolbar (Firefoxil tuleb sama funktsionaalsus kaasa FireBug-ga).
[redigeeri] JavaScripti kaasamine HTML dokumenti
AJAX on lühend mõistest: "Asynchronous JavaScript and XML". AJAX-i all mõeldakse info vahetust veebilehe ja serveri vahel ilma lehte reloadimata. AJAX-i nimi ei täheda päris seda, mis selle mõiste all mõeldakse. Serveriga on võimalik vahetada mistahes infot (HTML, JavaScripti kood, tekst, XML jne; formaadil ei ole infovahetuse tehnoloogiga midagi ühist) ja seda võib teha nii sünkroonselt (brauser ei luba ühtegi tegevust ehk hangub infooote ajal) kui ka asünkoroonselt (brauser saadab päringu ja selle saabumisel aktiiveerub JavaScript uuesti).
 See artikkel on pooleli. |
|---|
[redigeeri] Süntaks
JavaScriptil puudub otsene sisend ja väljund. Dokumendiga suheldakse objektide abil. Baasobjekt on window.
"Hello world" programm võib välja näha selline:
alert("Hello world");
sellisel juhul hüppab ette väike kastike, mis ütleb vastava teate. Dokumenti saab teksti juurde kirjutada sedasi:
document.write("Hello world");
Kogu dokumendi sisu saab ära asendada:
document.body.innerHTML = "Hello world";
| See artikkel on pooleli. |
|---|
[redigeeri] Välislingid
- JavaScripti koduleht
- Jaagup Kippari koostatud õppematerjal
- Peter-Paul Koch'i koduleht, kus muuhulgas on teemaks JavaScript
- Simon Willison'i lühiloengu slaidid
- Ülimalt konsentreeritud süntaksi kokkuvõte
- W3C kooli JavaScripti käsiraamat
- Mozilla poolt pakutav dokumentatsioon
- Objektorienteeritust lahtiseletav lehekülg
