Johann Albrecht I
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib Mecklenburgi hertsogist; samanimelise Mecklenburgi suurhertsogi kohta vaata Johann Albrecht zu Mecklenburg |
Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 – 12. veebruar 1576) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Johann Albrecht sai esialgu Mecklenburg-Güstrowi valitsejaks, kuid vahetas 1552. aastal selle oma noorema venna Ulrichiga Mecklenburg-Schwerini vastu. Oma esimestel valitsusaastatel oli ta liidus Karl V-ga protestantide vastu, kuid 1550 liitus ta luterlastega, viies ka Mecklenburgis läbi reformatsiooni. 1552. aastal osales ta otseses sõjakäigus keisri vastu, 1555 aga võttis osa Augsburgi usurahu sõlmimisest. Umbes samal ajal abiellus ta ka Preisimaa hertsog Albrechti tütre Anna Sophiaga. 1557 sündis neil poeg Johann.
Johann Albrechtil oli ka teine noorem vend Christoph, kellest sai 1555. aastal Riia peapiiskopi Wilhelmi (kes oli Preisimaa Albrechti vend) koadjuutor. Seetõttu puhkenud koadjuutorivaenuses oli Johann Albrecht mõistetavalt oma venna (ja ühtlasi ka Preisi ning Poola) poolel ning agiteeris Saksa-Rooma riigis aktiivselt peapiiskopi ja koadjuutori aitamise kasuks. 1557. aastal keisri saadikute vahendusel sõlmitud Posvoli rahu taastaski peapiiskopi ja koadjuutori positsioonid.
1558. aastal, mil Vene väed tungisid Vana-Liivimaale, pöördus peapiiskop abipalvega Johann Albrechti poole, kellest saigi Liivimaa huvide peamine kaitsja keisririigis. Ta andis nii isiklikku abi (saatis Liivimaale palgasõdureid ning relvastust), palus abi keisrilt ja riigivürstidelt kui ka püüdis luua laialdast koalitsiooni Liivimaa abistamiseks. 1559. aasta Augsburgi Riigipäeval esines ta emotsionaalse kõnega Liivimaa katastroofilisest olukorrast ning saavutas koos teiste Liivimaa toetajatega selle, et seda otsustati toetada nii diplomaatiliselt (paludes abi kõigilt kristlikelt võimudelt, välja arvatud Prantsusmaa) kui ka rahaliselt (andes riigiabi 100 000 kuldna ulatuses). Ent reaalne riigipoolne abi osutus siiski äärmiselt ebaefehtiivseks ja nii asus Johann Albrecht ette valmistama uut Liivimaa küsimuse arutamise vooru 1560. aasta Speyeri Riigipäeval. Seal pööratigi Liivi küsimusele väga suurt tähelepanu ning otsustati Augsburgis otsustatu reaalselt ellu viia, paraku aga takerdus kõik taas. Reaalset abi andsid lisaks Johann Albrechtile ja mõnele teisele Põhja-Saksa vürstile veel vaid üksikud Hansalinnad.
1563. aastal suri peapiiskop Wilhelm ning Johann Albrechti vend Christoph püüdis tolle valduseid endale saada. Ta sõlmis liidu Rootsiga, kuid vangistati Gotthard Kettleri poolt ning oli kuni 1569. aastani vangis. 1566. aastal kaotati Riia peapiiskopkond (stift) lõplikult. Seega polnud Johann Albrechtil enam otseseid huvisid Liivimaal ning tema huvi Liivi sõja vastu vähenes tunduvalt, mis aitas muidugi kaasa ka üldisele huvilangusele Saksamaal.
