Hansa Liit
Allikas: Vikipeedia
Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.
Sisukord |
[redigeeri] Liidu tekkimine
Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.
Pärast esimest Lübeckis toimunud hansapäeva 1356. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest.
[redigeeri] Liidu organisatsioon
[redigeeri] Liidu juhtimine
Hansa Liidu juhtorganiks oli regulaarselt kokkukutsutav hansapäev – linnade esindajate koosolek.
Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.
[redigeeri] Liikmeslinnad ja kaubakontorid
Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis, Londonis, Brugges ja Bergenis. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias.
[redigeeri] Lübecki õigus
[redigeeri] Kaubavahetus ja kaubateed
Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod – Tallinn – Visby – Lübeck – Hamburg – Brugge – London.
Idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku.
Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle.
[redigeeri] Liidu lagunemine
16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.
[redigeeri] Hansa Liit ja Eesti
Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.
[redigeeri] Välislingid
