Käravete mõis
Allikas: Vikipeedia
Käravete mõis (Saksa keeles Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) asub Järvamaal Käravete alevikus paisjärve kaldal. Pargi tuumiku moodustab pikk paisjärv Ambla jõel, mille äärel kõrgendikul asub peahoone. Piki järve kallast kulgeb avatud väljak, mida ääristab vabaplaneeringuga puistu.
[redigeeri] Omanikud
Käravete mõisa rajamine jääb 16. sajandi lõppu Rootsi riigi valitsusaega. Millal mõis täpselt tekkis, ei ole kahjuks siiski teada. 16. sajandi lõpul kuulusid siinsed alad Gerdt Munduse nimelisele omanikule. 1612. aastal läänistati Käravete Paide bürgermeistrile Nils Hanszon Baggele. Viimasega algab Käravete ajaloos uus, ligi kaks sajandit väldanud Baggehufwudtide võimuperiood. 1696. aastal mõisad riigistati Rootsi riigi fiskaalpoliitilise olukorra paremustamiseks, sageli jäid need aga endistele omanikele rendile. Pärast Põhjasõda tagastati mõisavaldused endistele omanikele. Ka Käravete läks tagasi Baggehufwudtide perekonnale. 1799. aastal panditi mõis võlgade katteks ja 1807. aastal omandas mõisa kreisimarssal ja krahv Robert Archibald Douglas: Käravete sattus meil harvaesineva - Šotimaalt pärineva aadliperekonna kätte. 1818. aastal omandas mõisa kreisimarssal Gustav Dietrich von Rehbinder. Tegemist oli kolmanda krahviperekonnaga Käravete mõisa ajaloos. See on Eestimaa kohta üsna harv kokkusattumus. G.D. Rehbinderit peetakse teerajajaks ka rehepeksumasinate kasutusele võtmisel Eestis. Temale omistatakse ka prioriteet meriinotõugu lammaste kasvatamise alal. G.D. Rehbinder´ile kuulusid ka mitmed teised mõisad Eestis (Udriku, Imastu, Neeruti, Venevere jpt ). Ka tänapäeval säilinud mõisahoonete ehituse võib siduda G.D.Rehbinder´i nimega. Järgmise omaniku Pauline von Delmi ajal leidsid aset mõningased ümbr- ja juurdeehitused. 1896. aastal läks mõis G.E.V. Tiesenhausenile, edasi 1913. aastal Alexander von Staalile ja 1915. aastal G.P. von Benckendorffile. Alates 1919. aastast kuulus mõis eesti soost kaupmeestele Rumbergidele.
Nõukogude ajal toimis mõisahoone kui kultuurimaja, kohalik raamatukogu ja kino.
Pärast Eesti taasiseseisvumist omandas Ambla vald mõisaansambli kui peremehetu vara. Esimene müük vallasasjana oli 18. juulil 2002 enampakkumise võitnud Sandretto OÜ–le 450 000 krooniga. Sandretto OÜ asus kohe mõisaansamblit korrastama, kuid müüs kinnistu 5. aprillil 2004. aastal 2 950 000 krooniga Adminton osaühingule, kes müüs selle samal päeval aktsiaseltsile LTT 4 900 000 krooniga. LTT kuulub vendadele Toomas ja Tõnu Tõniste. Häärber seisab praegu tühjana lagunevas seisundis.
[redigeeri] Ehitamine
Käravete mõisa kirjeldused pärinevad 17. sajandi lõpust, mõisakaart on koostatud alles 1707. aastal. Nagu selgub oli tegemist üsna tagasihoidliku puithoonestusega. 1876. aastasse dateerib müürikivi karjaõue, säilinud on impostantne värav. Suur, praegu varemetes olev viinavabrik on ehitatud ajavahemikus 1877-1889. a. Samasse ehitati nuumhärgade tall.
Mõisa peahoone on ühekordne kivihoone, omades lakatube hoone otstel ja madala soklikorruse. Hoone on poolkelpkatusega ja S-kivikattega (asendatud eterniidiga). Käravete ehitati välja ühe Järvamaa stiilsema klassitsistliku ansamblina. Meeleolukalt on kujundatud aiafassaad, mida keskosas ilmestab kiviterrassile toetuv nelja sambaga portikus. Siseruumid on tänaseks ringi ehitatud, mainida saab siiski kõrgeid võlvitud keldreid, põhikorrusel kaht saali, millest ühe ruumimõju määrab perioodi lemmikmotiiv - sammastik. Härrastemaja tõstab esile kõrvalhoonete ansambel. Esifassaadil koonduvad ümber ringtee aidad ja tallid. Nimetatud ehitised annavadki Käravetele selle kordumatuse, andes edasi 19. sajandi klassitsismile iseloomulikku arhitektuuritaju, lubades nii rääkida Käravetest ansamblilises mõttes kui ühest silmapaistvamast Järvamaa mõisast. 19. sajandi lõpus tehti hoone lääne otsale puidust juurdeehitus. Pauline von Delmi ajal leidsid aset mõningased ümbr- ja juurdeehitused. Peahoone vasakpoolsesse otsa ehitati teenijatetoad, sahvrid jne. Esiväljaku äärde püstitati puitpitsiline noore paruni maja, kelle kopsuhaigust puitelamu pidi ravima (maja siiani säilinud).
Vahelduvaid vaateid pakub aiafassaadi poolne küla koos tiikide süsteemiga (tänapäeval rajatud paisjärv). Siit haarab pilk ka mitte kaugele jäävat Ambla jõele rajatud vesiveskit. 1873. aastaks oli ehitatud (valdavalt kivist) 20 mõisahoonet, millest tähelepandav osa oli kaetud punase katusekiviga. Kompleksi kuulusid sammastikuga aidahoone, valitsejamaja, koertemaja, aednikumaja, küün, härjatall, viinavabrik, karjakastell (ehitatud 1876) ja vesiveski.
Dekoratiivvormidena väärivad tähelepanu 1877. aastal rajatud kivisild ning peahoone ja paisjärve vahel terrassidena laskuval alal kaks dekoratiivvaasi. Pargis asub Käravete ajaloo esmamainimist tähistava aastaarvuga kivi (1540).
