Ambla vald
Allikas: Vikipeedia
|
Ambla vald |
|
Pindala: 166 km² |
Ambla vald asub Järvamaa põhjaosas, piirnedes Lääne-Virumaa Tapa ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest piirneb Albu ja Järva-Jaani vallaga. Ambla vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Vald asub heades looduslikes tingimustes: viljakas muld, suured põhjaveevarud, enamusel põllumaast hea looduslik drenaaž.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvastik
Valla territooriumil on kolm alevikku ning 10 küla.
- Roosna küla - 133
- Jõgisoo küla - 111
- Kurisoo küla - 107
- Märjandi küla - 74
- Sääsküla - 73
- Reinevere küla - 68
- Raka küla - 65
- Kukevere küla - 49
- Mägise küla - 35
- Rava küla - 30
(elanike arvud seisuga 01.01.2006)
[redigeeri] Transport
Suurematest teedest läbivad valda Pärnu-Rakvere, Jägala-Karavete ja Tartu-Jõgeva-Aravete ehk Piibe maantee. Ambla valla eripäraks on selle soodne asukoht. Tallinn asub 70 km kaugusel, maakonna keskus Paide 34 km, lähim linn Tapa 10 km kaugusel.
[redigeeri] Ajalugu
Ajalooline Ambla kihelkond moodustus 1220.aasta paiku Põhja-Järvamaal Harjumaa ja Virumaa vahelises sopis piirnedes lõunas Järva-Madise ja Järva-Jaani kihelkonnaga ning hõlmates Ambla, Lehtse, Anija ja Kadrina valla maa-alasid.
Ambla kihelkond kuulus ristiusu-ajastu Eestimaa vanemate kihelkondade hulka. Juba esiajal kujunes siin välja muinaskihelkond, mis kandis Liivimaa kroonikast tuntud nime Loppegunde (Lõppekund).
- 1253. aastal oli siin oma preester. Ka koguduse kirik on pärit juba 13. sajandist (ca 1270).
- 1516. aastal asutati siin ordumeister Plettenbergi käskkirjaga kirikumõis.
- 1726. aastal toimunud adramaarevisjoni andmetel kuulus kihelkonda 23 mõisa ja 52 küla.
- 1866. aastal avati vallakeskuses kool.
- 1919. aastal muudeti kool gümnaasiumiks ja ehitati uus koolimaja.
Ambla nimi arvatakse olevat tulnud ladinakeelsest nimetusest Amplae Mariae, nagu kirikut katoliku-ajal nimetati. Ambla kui keskuse väljaarenemine saigi õieti alguse kiriku valmimisega 1270 aasta paiku.
Sajandivahetuse Amblas oli küllaltki kõrgeltarenenud ühistegevuslik majanduselu. Juba 1909.aastal panid ettevõtlikud mehed käima aurujõul töötava piimakoja ja samal aastal avas Ambla Tarvitajate Ühisus siinsete põliste kaupmeeste kõrval oma kaupluse. Vanemaks ühistegevaks asutuseks Ambla kihelkonnas oli veel 1908.aastal asutatud Lehtse Ühispank "Toetaja", millele 1924.aastal lisandus veel Ambla Ühispank, mis toimetas kõiki rahalisi operatsioone, sealhulgas ka raha saatmist, välja - ja sissenõudmist jne.
Eesti iseseisvuse ajal leidis ühistegevus pinda veel mitmetel aladel nagu kartuliühisus, masinatarvitajate-, turba-, munamüügiühisus jm., mis kõik kooperatiivsetel alustel töötasid ja tiheda võrguna kogu kihelkonda katsid.
Ambla oli Põllumeestekonvendi juhatuse asukohaks. Konvent hõlmas kogu Järvamaa põhjaosa. Selle tegevuspiirkonda kuulusid Ambla ja Lehtse vald kogupindalaga 599 km².
[redigeeri] Vaatamisväärsused
- Ambla kirikumõis
- Ambla Neitsi Maarja Kirik
- Ambla vallamaja
- Aravete allikad
- Aravete haldushoone
- Aravete karstiala
- Aravete keskkooli hoone
- Aravete park
- Aravete sipelgaala
- Eevakivi
- Kohtumiskivi (ehk Kukevere kivi)
- Kurisoo mõis
- Käravete mõis
- Luntsi mälestuskivi ehk Luntsu mälestuskivi
- Lüsingi karstiala ehk Lüsingu karstiala
- Nõiamägi
- Orgmetsa loopealne ehk Kurisoo karstimaa
- Prümli endine vallakool
- Prümli kivi
- Rava maastikukaitseala
- Rava mõis
- Roosna (Vanaveski) järv
- Roosna Laikivi
- Roosna mõis
- Vulbi maastikukaitseala
[redigeeri] Välislink
| Järva maakonna omavalitsused |
 Albu vald - Ambla vald - Imavere vald - Järva-Jaani vald - Kareda vald - Koeru vald - Koigi vald - Paide linn - Paide vald - Roosna-Alliku vald - Türi vald - Väätsa vald |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
