Kõverlaid
Allikas: Vikipeedia
Kõverlaid on umbes 29 hektari suurune asustamata laid Väinameres. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Saar on oma nime saanud ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi.
[redigeeri] Asukoht
Kõverlaid asub Hiiumaa Sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus, Ahelaiust umbes 1,5 kilomeetrit kirdes ja Muhu Seaninast 7,5 kilomeetrit põhja pool.
Kõverlaiu idakallast peetakse Hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks, kuigi tegelikult on veidi kaugemal idas väike Hülgerahu.
Laidelahe sihtkaitsevöönd
Vaata ka: Muhu ja lõunapoolsemate Hiiumaa laidude kaart.
[redigeeri] Paikade nimetused
Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, Muhu poole jääb Lõunarand. Kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks.
Kõverlaiu ja Hülgerahu kaart
[redigeeri] Loodus
Saare rannajoon on kääruline.
[redigeeri] Meri
Laidu ümbritsevad kared ja karid. Läänes asuva Ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sügavune ning väga kivine, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada.
Talvine vaade lõuna poolt
[redigeeri] Kivid
Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise rändrahnuga, läänepoolne lõunarand on lauge.
Kivid katavad saart vaid rannikul.
 |
| Kõverlaiu Lõunarand ja rändrahn |
[redigeeri] Taimed
Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud (mänd), keskosas lehtmets (suures osas haavad, ka kased) ja kadakad ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt pillirooga kaetud.
[redigeeri] Loomad
Harva võib saarele ujuda põder või isegi metssiga, talvel külastab kõiki suuremaid Hiiumaa laide rebane.
[redigeeri] Inimtegevus
Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana.
Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini. Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest.
