Ahelaid
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on laiust Väinameres. Laeva kohta vaata Ahelaid (laev). Saare kohta Ramelahe ja Ruilõpu vahel vaata Ahessäär.
Ahelaid on ligikaudu 25 hektari suurune laid Väinameres. Laid kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Ahelaid on tõenäoliselt nime saanud haha (linnu) järgi: tema rahvapärane nimetus on saartel olnud ka ahk.
Väga harva võib kohata ka nimetust Hakilaid.
[redigeeri] Asukoht
Ahelaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on .
Ahelaid asub Hiiumaast kagus. Sarve poolsaareni on 10,5 kilomeetrit ning Salinõmme poolsaareni 14 kilomeetrit. Tammiski nukast jääb ta 6,5 km põhja poole ning on seega Hiiumaa laidudest Muhu saarele kõige lähemal.
Laiust põhja poole jääb kivine ja madal Aherahu. Läänes on Ankrurahu, kus kasvab mõni põõsas. Idas asub kivine Luigerahu. Kirdesse jäävad Kajakarahud – vaevu üle merepinna ulatuvad kivihunnikud.
Suurematest laidudest on lähemad kirdes asuv Kõverlaid, läänes asuv Hanerahu ja loodes asuv Kõrgelaid.
[redigeeri] Loodus
Geoloogiliselt on Ahelaid üks osa jääajal liustikuserva pikemal peatumisel tekkinud servamoodustise kaarest. Ahelaiu tuumiku moodustab otsmoreen.
Ahelaiu keskmine kõrgus on alla kahe meetri ning suurim kõrgus 4,6 meetrit.
Laid tipneb edelas Suursäärega, mis on kaetud kadastiku ja omapäraste rändrahnudega. Kagus asub Hülgesäär, kõrgetest klibu- ja adruvallidest tekkinud keskelt madalam moodustis. Seal kasvab kadastik ja muud madalamad põõsad. Hülgesääre lähedal on mõned Ahelaiul harva esinevatest mändidest. Kirdes on Andrusesäär – kiviklibune, kadastiku ja pillirooga kaetud. Põhjas asub Sadamasäär, mis on ilmselt sobivaim sadamakoht paatidele.
[redigeeri] Taimed
Ahelaidu katavad valdavas osas kadastikud ja kohati tihedalt võsastunud lehtmets. Suuremad puud on kased, mille kõrgus on keskmiselt 10–15 meetrit. Saare kaguosas kasvab ka mõni mänd. Rannikul on palju pilliroogu, eriti Hülge- ja Andrusesääre vahel.
[redigeeri] Loomad
Ahelaiu läheduses paiknevad kared ning karid on viigerhüljeste lesilaks.
Talviti külastavad saart kährik ja rebane, kes kohati ka terveks aastaks saarele jäävad.
[redigeeri] Linnud
Ahelaiul pesitseb igal aastal ligikaudu 45 linnuliiki, kokku on erinevaid haudelinnuliike registreeritud 60. Arvukaim pesitseja oli 2004. aastal kõrkja-roolind. Väga arvukad on veel pruunselg-põõsalind ning randtiir.
[redigeeri] Inimtegevus
Asustust saarel olnud ei ole. Nii muhulased kui ka hiidlased on seal suviti heina teinud, veel 19. sajandi lõpus oli saartel suur maa- ja heinapuudus. Saar on võinud kasutuses olla ka karjamaana. Ahelaiul on olnud kalurite onn.
