Kalju Lepik
Allikas: Vikipeedia
Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru – 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
Sisukord |
[redigeeri] Hariduskäik
- 1928-1934 – Koeru algkool
- 1935-1939 – Tartu kaubanduskool
- 1939-1941 – Tartu kommertsgümnaasium
- 1942-1943 – Tartu ülikooli filosoofiateaduskond. Õppis põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat
1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Rootsi. Lühikest aega õppis ta Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat
[redigeeri] Looming
Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades "Iloli", "Tuleviku Rajad" jt
Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu
- "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946)
- "Mängumees" (Stockholm 1948)
- "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949)
- "Merepõhi" (Stockholm 1951)
- "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
- "Kivimurd" (Lund 1958)
- "Kollased nõmmed" (Lund 1965)
- "Marmorpagulane" (Lund 1968)
- "Verepõld" (Lund 1973)
- "Klaasist mehed" (Lund 1978)
- "Kadunud külad" (Lund 1985)
- "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
- "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000)
Valikkogud
- "Ronk on laululind" (Lund 1961)
- "Kogutud luuletused" (Lund 1980)
- "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo)
- "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju)
- "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel)
Kalju Lepik koostas ja toimetas Gustav Suitsu Kogutud luuletused (Uppsala 1963) ning albumi ESTO 80 (Stockholm 1982).
[redigeeri] Ühiskondlik tegevus
- 1940 – asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis
Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse. 1982. aastast oli ta Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.
[redigeeri] Tunnustused
- 1990: Juhan Liivi luuleauhind
- 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia
- 1998: Juhan Liivi luuleauhind
