Karbamiid
Allikas: Vikipeedia
| Karbamiid | |
|---|---|
  |
|
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO. Normaaltingimustel valge lõhnatu tahkis.
Karbamiidi leidub kõige rohkem lindude väljaheites ja uriinis, samuti teiste organismide jäätmetest.
Karbamiidi avastas Hilaire Rouelle 1773. aastal.
See on esimene orgaaniline ühend, mis kunstlikult sünteesiti anorgaanilistest lähteainetest, kummutades vitalismi kontseptsiooni. Sellega pani 1828. aastal Friedrich Woehler aluse orgaanilisele keemiale, valmistades uurea kaaliumtsüanaadi (KCNO) ja ammooniumsulfaadi [(NH4)2(SO4)] reaktsiooniga. Kuigi Woehler üritas saada ammooniumtsüanaati, saades hoopis karbamiidi, kummutas ta tahtmatult vitalismi, teooria, mille kohaselt elusorganismide kemikaalid fundamentaalselt erinevad elutust ainest.
Karbamiid on lämmastikku sisaldav keeemiatööstuse produkt, mida maailmas toodetakse suurusjärgus 100 000 000 tonni aastas.
Karbamiidi toodetakse kommertseesmärkidel sünteetilisest ammoniaagist ja süsinikdioksiidist. Karbamiidi toodetakse graanulitena, helvestena, kristallidena ja lahustena.
Rohkem kui 90% maailma toodangust kasutatakse väetisena. Karbamiidil on suurim lämmastiku sisaldus (46.4%) kõikidest kasutatavatest lämmastikväetistest.
