Kongo Demokraatlik Vabariik
Allikas: Vikipeedia
| Kongo Demokraatlik Vabariik
prantsuse République démocratique du Congo
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Debout Kongolaise | ||||
| Pealinn | Kinshasa | ||||
| Pindala | 2 345 410 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | prantsuse | ||||
| Rahvaarv | 58 317 000 (2004) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 24,9 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Joseph Kabila | ||||
| Peaminister | Antoine Gizenga | ||||
| Iseseisvus | 30. juuni 1960 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | frank (CDF) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +1 kuni +2 | ||||
| Tippdomeen | .cd | ||||
| ROK-i kood | |||||
| Telefonikood | 243 | ||||
Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–-1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–-1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo Belgia kuninga Léopold II eraomandiks (Kongo Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3-10 miljonit inimest. 1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusesse ja Kongost sai Belgia asumaa.
[redigeeri] Rahvastik
Kongo DV-s elab üle 200 etnilise rühma, suuremad neist on lubad 18%, kongod 16,1%, mongod 13,5%, ruandad 10,3%, asanded 6,1%, bangid ja ngaled 5,8%.
[redigeeri] Haldusjaotus
Riik on jaotatud 25 provintsiks ja pealinna-alaks:
| Provints | Pealinn | Ametlik keel | |
|---|---|---|---|
| 1. | Kinshasa | Kinshasa | prantsuse, kituba |
| 2. | Kesk-Kongo | Matadi | kituba |
| 3. | Kwango | Kenge | kituba |
| 4. | Kwilu | Kikwit | kituba |
| 5. | Mai-Ndombe | Inongo | kituba |
| 6. | Kasai | Luebo | luba |
| 7. | Lulua | Kananga | luba |
| 8. | Ida-Kasai | Mbuji-Mayi | luba |
| 9. | Lomami | Kabinda | luba |
| 10. | Sankuru | Lodja | luba |
| 11. | Maniema | Kindu | suahiili |
| 12. | Lõuna-Kivu | Bukavu | suahiili |
| 13. | Põhja-Kivu | Goma | suahiili |
| 14. | Ituri | Bunia | suahiili |
| 15. | Ülem-Wele | Isiro | lingala |
| 16. | Tshopo | Kisangani | suahiili |
| 17. | Alam-Wele | Buta | lingala |
| 18. | Põhja-Ubangi | Gbadolite | lingala |
| 19. | Mongala | Lisala | lingala |
| 20. | Lõuna-Ubangi | Gemena | lingala |
| 21. | Ekvaatoriprovints | Mbandaka | lingala |
| 22. | Tshuapa | Boende | lingala |
| 23. | Tanganyika | Kalemie | suahiili |
| 24. | Ülem-Lomami | Kamina | luba |
| 25. | Lualaba | Kolwezi | suahiili |
| 26. | Ülem-Katanga | Lubumbashi | suahiili |
