Lennuk (miiniristleja)
Allikas: Vikipeedia
Lennuk oli Eesti mereväe miiniristleja (hävitaja), mis ehitati Tallinnas Bekkeri tehastes 1915–1917. Nõukogude Venemaal oli laeva nimi "Avtroil".
Vene SFNV valitsus saatis "Avtroili" Eesti Töörahva Kommuuni vägesid toetama. Laev langes Vabadussõja ajal Naissaare all toimunud merelahingus Inglise laevade kätte vangi ning kingiti Eesti Kaitseväele.
Eesti mereväes oli laev alates 27. detsembrist 1918, kuni see 1933 müüdi Peruule.
Nime sai laev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoja" järgi, kus "Lennuk" oli laev, millega purjetati maailma lõppu.
Lennuki esimene kapten Eesti lipu all oli asekapten Veigeliini, hiljem leitnant A. Reisberg.
Vabadussõja ajal kasutati laeva aktiivselt. Lennuk oli luure-, staabi- ja kullerlaev, paigaldas miinivälju ja pommitas vaenlase tagalat.
Aastal 1919 osales "Lennuk" dessantides idarindel:
- Loksa sadamasse 8. jaanuaril
- Kunda sadamasse (Port-Kunda) 11. jaanuaril
- Utria randa 17.–18. jaanuaril
- Luuga jõesuus ja Koporje lahes 15.–25. mail kaitses koos Inglise eskaadriga dessandi tagalat tehes reidi Kroonlinna alla.
- Krasnaja Gorka operatsioonis alates 13. oktoobrist
Halli Hobuse patareist lastud 120-millimeetrine mürsk langes 14. oktoobril 1919 "Lennuki" ahtrile nii lähedale, et põrutas mageveetankid lekkima. See oli "Lennukile" kõige ohtlikum hetk Vabadussõjas.
Landesveeri sõjas ehk Landesveeri sõjas toetas "Lennuk" suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles Magnusholmi ja teiste Riiat kaitsvate rannapatareidega 1. juulil 1919. Kaitses koos "Vambolaga" "Lembitu" sisenemist Daugava jõkke 2. juulil 1919.
[redigeeri] Tehnilised näitajad
"Lennuki" pikkus oli 104,85 m, laius 9,52 m, süvis 2,95 m, veeväljasurve 1800 tonni. Tal oli 2 masinat võimsusega kokku 32 700 hobujõudu. "Lennuk" võis arendada kiirust kuni 32 sõlme.
"Lennuki" relvastusse kuulus viis 100-millimeetrist (neljatollist) suurtükki laskeulatusega 13,9 km ehk 75 kaabeltaud, 9 torpeedoaparaati ja üks seniitsuurtükk.
