Mõhu
Allikas: Vikipeedia
Mõhu oli Kesk-Eesti muinasaegne väikemaakond, mis koosnes ühest muinaskihelkonnast.
Ajalooliselt piirnes Mõhu (alamsaksa Mocha, taani Møge) põhjas Järvamaaga, idas Vaigaga, lõunas Ugandiga, läänes Nurmekunnaga.
Mõhu maakonnas asus ka Kalana linnus, mis hävis muistse vabadusvõitluse käigus 13. sajandil.
Mõhu hõlmas hilisema Põltsamaa kirikukihelkonna alad ning lisaks veel ka Kolga-Jaani kirikukihelkonna kirdeosa Võisiku ümbruses. Võib-olla kuulus Mõhule ka Pikknurme ümbrus hilisemast Kursi kihelkonnast, kuid see pole päris kindel.
Muinaskihelkond kuulus peale vallutamist Mõõgavendade ordu hiljem Liivi ordu valdustesse. Taani hindamisraamatu andmetel oli maakonnas 400 adramaad. Ordu rajas Mõhu keskele tähtsa maantee jõeületuskohta teetõkkelinnuse, mis sai nimeks Oberpahlen (eesti keeles Põltsamaa). Liivi ordu võimu ajal moodustas Mõhu umbes aastani 1480 foogtkonna, mida kutsuti ka Põltsamaa foogtkonnaks. Foogtkonna keskuseks oli Põltsamaa ordulinnus.
