Mõõgavendade ordu
Allikas: Vikipeedia
Mõõgavendade ordu (ladina Fratres Militiae Christi ehk Kristuse Sõjateenistuse Vennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.
Mõõgavendade ordu loodi piiskop Alberti alluvuses oleva sõjalise jõuna preester Theoderichi poolt. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati Liivimaa piiskopile. Ordu ajaloo jooksul oli ordul kaks ordumeistrit Wenno 1204 kuni 1209 ja Wolquin (Wolgulin) 1209 kuni 1236. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Vastavalt lepingule piiskop Albertiga 1207. aastast sai ordu 1/3 vallutatud maadest. Olles sõjaliselt vallutajate tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal eestlastega sõda.
Eestlaste vabadusvõitluse järel aastaks 1226 kuulus ordule Sakala, Alempois, Nurmekunna, Mõhu ja Põhja-Vaiga. 1227. saadi juurde Revala, Harju-, Järva- ja Virumaa 1233 osa Saaremaad. Ordumaade kaitseks ehitati erinevat tüüpi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust – Aizkraukle, Võnnu (Cēsis), Riia, Sigulda, Tallinn, Viljandi.
1235. aastal oli ordus 110–180 rüütlit, 30–45 preestervenda, kuni 500 teenervenda, umbes 700 palgasulast.
1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga palju orduvendadest langes lahingus. Samal aastal paavst Gregorius IX kinnitas Viterbos Mõõgavendade ordu liitmise Saksa orduga. 1237. aastal liideti ordu riismed Teutooni ehk Saksa orduga ning Mõõgavendade ordu sai uue nime Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal ehk Liivi ordu, mis oli kuni 1525. aastani Saksa ordu kohalik haru.
| Vana-Liivimaa |
| Riia peapiiskopkond • Kuramaa piiskopkond • Saare-Lääne piiskopkond • Tartu piiskopkond • Liivi ordu Mõõgavendade ordu • Taani valdused Eestis |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
