Müüt

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.

Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." ("Filosoofiast kõnelda", lk 129-130).

Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks. Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad tõepärasena ei võtnud.

Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust.

[redigeeri] Müütide uurimine

Lisaks müütide kompleksile võib nimetada mütoloogiaks ka müütide uurimist või teadusharu, mis müütide uurimisega tegeleb. Laiemad teadusharud, kus müütide uurimisega kokku puututakse on etnoloogia või etnograafia ja kultuurantropoloogia.

Müütide uurijad on märkinud, et väga erinevate rahvaste müütides esinevad tihti sarnased arhetüübid nagu esimene inimene, kultuurheeros, surev ja taassündiv jumalus, surnute teejuht, taevaisa, tembutaja (trickster) jt.

Tänapäevaselt teadusliku müütide uurimise puhul on peamiseks probleemiks see, et uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist põhimõtteliselt; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Selle lõhe ületamise tarvis püütakse rakendada mitmesuguseid hermeneutilisi kaalutlusi, mille eesmärgiks on eelkõige püüe vältida tänapäevase hoiaku, arusaamise ja mõistestiku sisse-tõlgendamist kultuuridesse ja ajastutesse, milles inimene mõistis end ilma selliste mõisteteta, teistsuguste mõistete abil või üldse ilma mõisteid kui selliseid tundmata.

Kuna täielik lähenemine müüdilise olelusviisi mõistmisele on meie tänapäevasuse tõttu võimatu, siis püütakse minimiseerida tänapäevasuse osakaalu tõlgendustes. Tavaline võte tänapäevasuse vältimiseks on eelarvamuste selge määratlemine uurimise alguses ning nende pidev tematiseerimine uurimise käigus, mille läbi loodetakse distantsist teadlikuna mõistmise horisonti järjekindlalt nihutada rikkalikuma ja terviklikuma mõistmise suunas.