Arutelu:Moraal
Allikas: Vikipeedia
Minu meelest on see vale. Moraal on pigem midagi subjektiivset, aga mitte ühiskondlikus mõttes normatiivset või seaduslikku. Moraal on pigem midagi käibiva meelsuse sarnast, nagu näiteks sõnas "võitlusmoraal". Moraal võib olla kõrge või madal jne. --Kamma 13. märts 2006, kell 09.22 (UTC)
- Tegemist on sama sõna kahe eri tähendusega. Peale selle tähendab "moraal" veel mingi loo õpetlikku iva. Andres 13. märts 2006, kell 10.05 (UTC)
-
- Jälle need eri tähendused ilma igasuguste seosteta omavahel! Tähendus "võitlusmoraalis" väljendab minu silmis just moraali tähendust kõige täpsemalt, tegemist on meelsusega ja mitte seadusega. Muidu poleks mõtet rääkida moraali seadustest, moraalinormist jms -- kui moraal ise oleks mingi seadus või norm! Jutu moraal kui õpetlik iva väljendab ka just seda õiget meelsust, õpetlikkust, mida jutus edasi antakse. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.24 (UTC)
-
-
- Sinna ei ole midagi teha, et moraali all sageli mõistetakse just norme, seadusi jms. Sõna tähenduste omavahelist seost tuleb minu meelest vaadelda eelkõige ajalooliselt. Selle seose sünkrooniline tõlgendus kipub jääma subjektiivseks. Andres 13. märts 2006, kell 10.34 (UTC)
-
-
-
-
- Enamasti ei mõisteta. Isegi vähesed leksikonid, mis mul praegu käepärast on, ei mõista. Isegi mitte nõukogudeaegsed. Subjektiivne või ajakirjanduslikku argoosse kuuluv on pigem tähendus normi või seaduse mõttes. Sellest lähtuvalt ei pea Vikipeedia ju ülevaadet andma, vaid ikka sõnade tähendustest arvestatavas teoreetilises või teaduslikus kontekstis. Muidu on tulemuseks slängisõnastik. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.51 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Palun tsiteeri. ENE 1. väljaanne: "...printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist..."; teine tähendus: "inimeste tegelik käitumine moraalse kohuse täitmise seisukohast (mõnikord kasutatakse selles tähenduses terminit "kõlblus")".
-
-
-
-
-
-
-
- Minu meelest on Vikipeedia lugeja seisukohast väga tähtis, et artiklis eksplitseeritaks selle sõna erinevaid kasutamisviise. Teisiti ei ole võimalik orienteeruda. Andres 13. märts 2006, kell 11.28 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
- "... ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist eranditult kõigis ühisk. elu valdkondades. Teistest inimtegevuse reguleerimise vormidest (õigus, riiklikud dekreedid, rahvatraditsioonid jne) erineb moraal oma nõudmiste põhjendamise ja teostamise viiside poolest. ... stiihiliselt kujunenud ... massilise eeskuju jõud, harjumused, tavad, avalik arvamus ... omandavad umbisikulise obligatoorse kuju" jne Filosofskii slovar" ehk "Filosoofia leksikon" 1985. Eraldi on artikkel "moraalinorm", mis puudutab vastavaid ettekirjutusi, reegleid, seadusi. "Kõlblus, käitumisnormid (! mitmus), mis määravad inimese suhtumise ühiskonnasse ja kaasinimestesse". Võõrsõnade leksikon 1979.
-
-
-
-
-
-
-
- Moraal võib mõjuda nagu printsiibid ja normid, aga pole ise rangelt võttes ei printsiip ega norm. Need viimased on ainult ilustavad metafoorid. Jah, nad on tõesti levinud.
-
-
-
-
-
-
-
- Meie vaidlus on jälle selline, mille tulemus on: tuleb kõik eksplitseerida, mis asjassepuutuv on. Tehkem siis nii. --Kamma 13. märts 2006, kell 12.34 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
- Selles mõttes on moraal just physis ja mitte nomos, kui püüda asja klassikalistes mõistetes edasi anda. --Kamma 13. märts 2006, kell 12.36 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
- Me vist rääkisime teineteisest mööda. Ma ei mõelnudki seda teisiti. Olen nõus, et rangelt võttes ei ole moraal printsiibid ega normid. Andres 13. märts 2006, kell 13.29 (UTC)
-
-
-
-
Ats ! miks sa selle lause välja viskasid?
"Kristlikes maades on kolm moraali - riigi oma, kiriklik ning mäejutluse ja Uue Testamendi seaduse oma."Järgmine lause selgitab seda mötet ja see on ka ajalooline fakt Muidugi vöib selle lause ymber sönastada -"kristlikus kultuuri-ruumis".mis oleks veel täpsem.--VanemTao 6. detsember 2006, kell 12:10 (UTC)
- sest kristlik v kiriklik moraal lähtubki mäejutlusest. Ats 6. detsember 2006, kell 12:30 (UTC)
Ok.Sel juhul olen sunnitud sinu tehtud korrektuuriga nöustuma.--VanemTao 6. detsember 2006, kell 12:54 (UTC)
Tõstsin artiklist välja järgmised pildid: Pilt:Nunnad moraali eest.jpg thumb Pilt:Ölle moraal.jpg Pilt:Metsa moraal.jpg Pilt:Löpp-moraal.jpg, kuna nende Vikipeedias kasutamise õiguspärasus ja smauti nende sobivus artiklisse on küsitav. --Metsavend 6. detsember 2006, kell 15:15 (UTC)
Kas leiad et sinu esteetika ja esteetilised nöuded on enam kvalifitseeritud kui teistel siin ,et nii kiirelt ja ainuisikuliselt teed selliseid otsuseid ?
Ja millele on rajatud sinu väide "Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega!"
Kas vaidlustad artiklis esitatud ajaloos esinenud fakte ja Jungi järgivat analyysi moraali kohta ?
Soovitan veidi end harida sel teemal enne kui saabud teistepoolt tehtut korrigeerima vöi yldse enda arvamust avaldama teemadel millel sa pole lihtsalt pädev.--VanemTao 6. detsember 2006, kell 15:25 (UTC)
- Kui vajad mingit konkreetset näidet, siis esimene, mis silma hakkas on järgmine jabur lause: Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni - pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal ei põhine seadustel, pigem vastupidi. Mis asi on riigi moraal? Ma ei hakka oma aega raiskama kogu teksti väide väite haaval analüüsiga. Terve su kirjutet tekst on tendentslik ja segane. --Metsavend 6. detsember 2006, kell 16:41 (UTC)
Tegu on suures osas esseega, sellepärast neutraalsus vaidlustatud. Andres 6. detsember 2006, kell 19:46 (UTC)
Kas essee ei sobi seda tyhikut täitma siin?
See oli siin nii tyhi ,sel lehel ja siis otsustasin selle täita möistega ,kuidas moraal muutub nagu mood ajaga.Mis sel käsitlusel viga on ?
Ta ju selgitab kujundlikult kuis köik maailmas muutub ja on äärmiselt suhteline.Millist lugiu siis siia tahetakse,?--VanemTao 6. detsember 2006, kell 21:23 (UTC)
- Tuleb hoiduda esitamast lihtsalt oma arvamusi. Sellistel filosoofilistel teemadel on Vikipeedia nõuetele vastavalt väga raske kirjutada. Andres 7. detsember 2006, kell 07:24 (UTC)
Minu arvates sellised naiivsed heietused diskrediteerivad Vikipeediat. Kui keegi korralikku artiklit kirjutada ei suuda, siis piirdutagu mõiste defineerimisega. -- 195.80.96.209 7. detsember 2006, kell 07:25 (UTC)
Huvitav kas see aitaks juba yles riputatud artikli väärtust tösta veidi ,kui paneksin juurde ka tuntud psyhholoogi ja antropoloogi nime kelle materjalidest see lugu on osaliselt tölgitud.Tundub et siinsed kommentaatorid pingutavad veidi yle andes hinnanguid selle mehe mötetele, Arvan hinnangu andmisel on seesama vana inimlik faktor peidus nimelt -eelarvamus . Kuid kui leiate et see diskriditeerib Wikipediat ,tekib kysimus kuidas neid mötteid sel juhul ylikoolid nii röemsalt tudengitele pakuvad.Huvitav nähtus see Wikipedia.--VanemTao 7. detsember 2006, kell 07:37 (UTC)
- Kui neid mõtteid saab kellelegi omistada, siis võib ju neid refereerida temale pühendatud artiklis. Selles artiklis minu meelest neile kohta ei ole, sest tegu on selgelt erapooliku seisukohaga, kusjuures sisu ei sobi hästi ka selle pealkirja alla. Andres 7. detsember 2006, kell 08:00 (UTC)
Kui selline seisukoht vöta see lugu siis maha ja taasta lehekylg endisel kujul --VanemTao 7. detsember 2006, kell 08:27 (UTC)
