Teine maailmasõda

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud on.

Venemaal on Saksa-Nõukogude sõda (1941–1945) tuntud ka Suure Isamaasõja nime all.

Sisukord 1 Põhjused 2 Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel 2.1 Suur-Saksamaa loomine 2.2 Müncheni kokkulepe (1938) 2.3 Saksamaa - oht Poolale 2.4 Molotovi-Ribbentropi pakt 3 Teise maailmasõja algus (1939-1942) 3.1 Sõjategevuse laienemine 3.2 Saksamaa kallaletung NSV Liidule 3.3 Jaapan ründab USA-d 3.4 Hitleri-vastane koalitsioon 4 Teine maailmasõda (1942–1945) 4.1 Murrang sõjas 4.2 Teherani konverents 4.3 Sõjategevus 1944 4.4 Saksamaa purustamine 4.5 Jaapani purustamine 5 Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle 6 Kronoloogia 6.1 Sõjaeelsed sündmused 6.2 1939. 6.3 1940. 6.4 1941. 6.5 1942. 6.6 1943. 6.7 1944. 6.8 1945. 6.9 Sõjajärgsed sündmused 7 Tähtsamad isikud 8 Vaata ka 9 Kirjandus 10 Välislingid

[redigeeri] Põhjused

Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda Versailles'i rahulepinguga kehtestatud reparatsioonide ning territooriumide kaotamise eest.

Põhjuseid on veelgi. Paljudel Euroopa riikidel, sealhulgas Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Taanil jt olid hiiglaslikud koloniaalvaldused üle kogu maailma. Saksamaa ja Itaalia, ehkki mereriigid, olid koloniaalvallutuste ajal nõrgad ja killustatud ning olid jäänud koloniaalvaldustest ilma. Soov maailma ümberjagamiseks oli olemas ka Jaapanil, kel samuti praktiliselt puudusid kolooniad.

Veel oli kriisikoldeks Nõukogude Liit, kus 1919. aastal loodud Kominterni (Kommunistliku Internatsionaali) eesmärgiks oli maailmarevolutsioon (loe: ülejäänud maailma riikide kavakindel vallutamine ja allutamine). Selleks arendas Stalin Nõukogude Liidus 1930-ndatel aastatel kavakindlalt raske- ja relvatööstust, mis oli arvatavalt maailma üks võimsamaid, sest totalitaarne riik sai (erinevalt demokraatilikust riigist) selleks eesmärgiks konsolideerida pea kogu oma majanduse.

Jaapan okupeeris 1931. aastal Hiinalt Mandžuuria (tekkis Mandžukuo riik, mis eksisteeris kuni 1945. aastani). Itaalia vallutas Etioopia. Hispaanias toimus aastatel 1936–1939 Hispaania kodusõda.

Rahvasteliit, mis loodi 1919–20, ei suutnud ära hoida riikidevahelisi vastuolusid. Jaapan ja Saksamaa astusid sellest organisatsioonist 1933 välja, Nõukogude Liit aga heideti välja 1939.

[redigeeri] Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel

[redigeeri] Suur-Saksamaa loomine

Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka anšlussiks). Hitleri positsioon tugevnes; teda toetas Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena.

[redigeeri] Müncheni kokkulepe (1938)

1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks.

Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile.

1939 vallutasid sakslased terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdański (Danzigi) ning Leedult Klaipėda (Memeli) loovutamist, mis olid mõlemad enamjaolt saksakeelse asutustusega. Euroopat ootas ees uus sõda.

[redigeeri] Saksamaa - oht Poolale

Pärast Tšehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdański, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka Nõukogude Liidu surve Poolale. Jossif Stalin lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult.

[redigeeri] Molotovi-Ribbentropi pakt

1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu.

Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.

• Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel.
• Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.

Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.

[redigeeri] Teise maailmasõja algus (1939-1942)

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida.

17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri.

[redigeeri] Sõjategevuse laienemine

1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balti riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.

1940. aasta 9. aprillil alustas Saksamaa operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Britid algatasid 26. mail operatsiooni "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit.

Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa.

Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Lahing Inglismaa pärast). Samal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid.

Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud.

1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim. Neil aladel hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapatalgusid hakati nimetama holokaustiks. Vaatamata vallutajate hirmuvalitsustele, tekkis paljudes riikides ka vastupanuliikumisi.

[redigeeri] Saksamaa kallaletung NSV Liidule

MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning hakkas senini Inglismaa vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda Nõukogude Liiduga.

Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Nii see läkski - 22. juunil 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Nõukogude Liidus hakati seda sõda nimetada Suureks Isamaasõjaks, vaikides samas targu maha selle rünnaku tegelikud põhjused ja endapoolsed Saksamaa suunalised ründekavatsused koos sellega kaasnenud grandioossete ettevalmistustega.

Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta lõpul talve saabudes, mil neil ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas.

[redigeeri] Jaapan ründab USA-d

Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik.

[redigeeri] Hitleri-vastane koalitsioon

Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.

Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse.

1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.

[redigeeri] Teine maailmasõda (1942–1945)

[redigeeri] Murrang sõjas

1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi.

1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Kurski lahingus üritasid sakslased vene väed ümber piirata, kuid venelastel õnnestus pealetung peatada ning asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid.

Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fašistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja.

[redigeeri] Teherani konverents

1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla.

[redigeeri] Sõjategevus 1944

1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude–Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanda ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides.

1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõuti Ida–Preisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Septembris–oktoobris vallutati ka Eesti ja Läti ning 1945 Poola pealinn Varssavi.

[redigeeri] Saksamaa purustamine

1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945.

Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel.

7. – 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tšehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud.

Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi.

[redigeeri] Jaapani purustamine

Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.

Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud.

[redigeeri] Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle

Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi.

Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.

Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu poolsed sõjakurjategijad jäid tollal täiesti karistamata. Nürnbergis süüdistavate arglikud katsed avalikustada protsessi käigus Nõukogude Liidu tegelikud plaanid ja näidata ka Nõukogude Liidu süüd sõja vallapäästmises jäid tollal praktiliselt ilma tähelepanuta. Nii leviski maailmas väärteave Teise Maailmasõja põhjuste ja vallapäästjate üle, mis on paljuski levinud kuni tänapäevani. Vaid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal on seda olukorda mingil määral muutnud, kuigi mitte olulisel määral.

Nii on senini peetud kohut vaid ühe poole - Saksdamaa - sõjakurjategijate üle. Nürnbergi-laadne kohtuprotsess Nõukogude Liidu liidrite üle seoses nendepoolsete sõjakuritegudega Teise Maailmssõjas on senini pidamata. Kõige innukamad nn "Teise Nürnbegi" kokkukutsumise pooldajad on olnud balti rahvad - eestlased, lätlased ja leedukad -, kes kaotasid Teises Maailmas oma iseseisvuse ning langesid ligi viieks aastakümneks nõukogude okupatsiooni alla.

[redigeeri] Kronoloogia

[redigeeri] Sõjaeelsed sündmused

• 1934 Saksamaa ja Poola mittekallaletungileping
• 1938 Müncheni konverents
• 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline Teraspakt
• 19. august 1939 NSVL ÜKbP Keskkomitee Poliitbüroo salajane istung, mis määras ära Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise ja seega ka sõja alguse
• 23. august 1939 Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) (+salajane lisaprotokoll)

[redigeeri] 1939.

• • 1. september Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda"
  • 3. september Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja.
  • 4. september: Saksa 3. ja 4. armee ühinesid ning taastasid maaühenduse Ida-Preisi ja Saksamaa vahel.
  • 5. september: Tugeva Saksa surve tõttu taganesid Poola väed üle Visla. Esimesed Briti õhurünnakud Saksamaa vastu, inglased kaotasid 10 Wellingtoni. Ameerika Ühendriigid kuulutasid oma neutraalsust selles sõjas.
  • 6. september: Lõuna-Afrika kuulutas sõja Saksamaale. Prantsusmaa alustas limiteeritud pealetungi Saarbrückeni poole.
  • 7. september: Krakov alistub.
  • 8. september: Poola väed Westerplattel alistusid. Poola valitsus lahkus Varssavist Lubinisse.
  • 9. september: Saksa 4. armee vallutas Lubini ja Radomi.
  • 10. september Kanada kuulutab sõja Saksamaale.
  • 13. september: Radomi juures kotti jäänud Poola sõdurid,kokku 60000 meest, alistusid.
  • 17. september NSVL kallaletung Poolale. Poola valitsus otsis asüüli Rumeeniast ja interneeritakse. Kutno ja Brest-Litovsk langesid sakslaste kätte.
  • 18. september: Allveelaev U-29 uputas Briti lennukikandja Courageous.
  • 21. september: Allesjäänud Poola Lõunaarmee osad alistusid.
  • 22. september: Lvovi juures alistus 217000 Poola sõdurit Punaarmeele.
  • 27. september Varssavis asuvad Poola väed alistuvad sakslastele.
  • 28. september Saksamaa-NSVL piiri- ja sõpruse leping (+lisaprotokoll). Saksa väed kohtusid Punaarmeega Brest-Litovski juures. Koos korraldati paraad.
  • 29. september: Modlinit kaitsnud Poola väed alistusid.
  • 6. oktoober: Viimased Poola väliväed alistusid. Hitler oma kõnes Reichstagis kuulutas Poola kampaania võidukalt lõppenuks ja kutsus üles Suurbritanniat ja Prantsusmaad lõpetama vaenutegevus.
  • 30. november NSVL alustas sõjategevust Soome vastu - algab Talvesõda
  • 11. detsember: Soome väed piirasid ümber Vene 163. diviisi Suomussalmis. Rahvaste Liiga nõudis, et Nõukogude Liit lõpetaks sõja Soome vastu.
  • 14. detsember: Nõukogude Liit visati Rahvaste Liidust välja.

[redigeeri] 1940.

• • 12. märts Lõppes Soome Talvesõda
  • 28. märts: Briti Sõjakabinet võttis vastu otsuse mineerida neutraalse Norra veed ja rajada sõjaväebaase Norra rannikule.
  • 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt
  • Aprill–juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt
  • 10. mai Saksamaa alustas rünnakut Prantsusmaa vastu läbi Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.
  • 11. mai: Sakslased okupeerisid Luksemburgi. Belgia piirikindlus Eben-Emael langes Saksa 1. langevarjurite rügemendi rünnaküksuse kätte.
  • 13. mai Kaks Saksa tankikorpust jõudsid läbi Ardennese metsade Meuse jõueni Dinanti ja Sedani vahel ning moodustasid seal sillapea.
  • 14. mai: 60 Luftwaffe lennukit pommitasid Rotterdami. Briti ja Prantsuse lennukid proovisid hävitada sildu üle Meuse jõe, kuid ebaõnnestusid selles. Liitlased kaotasid õhutõrje tule läbi ligikaudu 50 lennukit.
  • 15. mai Holland kapituleerus. Pariisis puhkes paanika peale teadet sakslaste läbimurde kohta Sedani kandis, tuhanded tsiviilisikud lahkusid linnast, ummistades sellega teed.
  • 26. mai Algas liitlasvägede evakueerumine Dunkirkist.
  • 28. mai Belgia kapituleerus.
  • 3. juuni Dunkirki evakutsioon lõppes.
  • 10. juuni Itaalia kuulutas sõja liitlastele.
  • 14. juuni Pariis oli Saksamaa poolt ümber piiratud
  • 21. juuni Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa
  • Juuni–august: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine Nõukogude Liitu
  • 3.-19. august Itaalia okupeeris Briti Somaalia.
  • 13. september Itaalia tungis Egiptusesse.
  • 27. september: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti.
  • 7. oktoober Saksa väed sisenesid Rumeeniasse.
  • 28. oktoober: Itaalia kuulutas sõja Kreekale.
  • 20. november Ungari liitus Kolmikpaktiga
  • 23. november Rumeenia liitus Kolmikpaktiga.
  • 9. detsember Algas brittide rünnak itaallaste vastu Põhja-Afrikas.
  • 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani.

[redigeeri] 1941.

• • 22. jaanuar Tobruk langes Briti ja Austraalia vägede kätte.
  • 11. veebruar Briti väed sisenesid Itaalia Somaaliasse Ida-Afrikas.
  • 14. veebruar Esimesed väeüksused Saksa Afrika korpusest jõudsid Põhja-Afrikasse.
  • 7. märts Briti väed jõudsid Kreekasse.
  • 27. märts Riigipöördega Jugoslaavias kukutati saksameelne valitsus.
  • 6. aprill Sakslased ründasid Kreekad ja Jugoslaaviat.
  • 14. aprill Saksa Afrika korpus alustab rünnakuid Tobrukile.
  • 17. aprill Jugoslaavia alistus sakslastele.
  • 27. aprill Kreeka alistus sakslastele.
  • 10. mai Adolf Hitleri asetäitja Rudolf Hess lendas Inglismaale.
  • 8. juuni Liitlased ründasid Süüriat ja Liibanoni.
  • 14. juuni Ameerika Ühendriigid külmutavad Itaalia ja Saksamaa arved oma pankades.
  • 21. juuni NSVL moodustas läänepoolsete sõjaväeringkondade asemele kolm rinnet, et valmistada suurpealetungiks Saksamaale 6. juulil
  • 22. juuni Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra
  • 26. juuni Soome Vabariik kuulutas sõja NSVL-le (algas Jätkusõda)
  • 28. juuni Saksa väed vallutavad Minski.
  • 10. juuli Saksa väed ületavad Dnepri jõe Ukrainas.
  • 12. juuli Suurbritannia ja Nõukogude liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu.
  • 14. juuli Britid okupeerisid Süüria.
  • 26. juuli Roosevelt külmutas jaapanlaste arved Ühendriikides.
  • 1. august Ameerika Ühendriigid kuulutavad välja naftaembargo agressorriikide vastu.
  • 11. august: Roosevelt ja Churchill kirjutavad alla Atlandi hartale.
  • 8. september: Algas Leningradi blokaad
  • 19. september Sakslased vallutasid Kiievi.
  • 2. oktoober Algas operatsioon "Taifuun".
  • 16. oktoober Sakslased vallutasid Odessa.
  • 24. oktoober Sakslased vallutasid Harkovi.
  • 20. november Sakslased vallutasid Rostovi.
  • 27. november Nõukogude armee vabastas Rostovi.
  • 5. detsember: Algas Punaarmee vastupealetung Moskva all.
  • 6. detsember: Roosevelt allkirjastab plaani "Manhattan".
  • 7. detsember Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris

[redigeeri] 1942.

• • 2. jaanuar: Keskrindel saavutasid Nõukogude väed läbimurde Rzevi juures.
  • 4. jaanuar: Punaarmee vallutas Kaluuga.
  • 5. jaanuar: Saksa väed Krimmis lõid tagasi venelaste dessandi Eupatoria juures.
  • 8. jaanuar: Nõukogude väed alustasid rünnakud Ilmeni järve kandis.
  • 10. jaanuar: Kindral Ernst Udet, Luftwaffe lennukitootmise ja arendamise juht, sooritas enesetapu.
  • 14. jaanuar: Washingtonis peeti Arcadia konverents. Roosevelt ja Churchill nõustusid suunata enamus sõjaresursse Euroopa sõjateatrisse.
  • 18. jaanuar: Punaarmeel õnnestus mitu Saksa diviisi ümber piirata Demjanskis, Ilmeni järve ääres. Krimmis Heeresgruppe B väed vallutasid tagasi Feodosia. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid alla uuele sõjalisele leppele.
  • 17. jaanuar: Briti 8. armee vallutas Ollumi Kürenaikas.
  • 1. veebruar: Punaarmee alustas pealetungi Vjazma suunal.
  • 3. veebruar: Saksa Heeresgruppe "Mitte" väed sooritasid vasturünnaku Vjazma suunal. Vasturünnaku tulemusena lõigati ära ja piirati ümber mitu Nõukogude diviisi.
  • 4. veebruar: Saksa Afrika korpus vallutas Derna Liibüas.
  • 7. veebruar: Saksa Afrika korpuse pealetung peatati Tobruki ees.
  • 12. veebruar: Saksa lahingulaevad Scharnhorst ja Gneisenau ning ristleja Prinz Eugen läbisid Inglise kanali. Briti mere ja õhujõud ei suuda operatsiooni takistada.
  • 16. veebruar: Saksa allveelaevad pommitasid oma pardakahuritega õlimahuteid ja naftatööstust Hollandi saartel Lõuna-Kariibi meres.
  • Juuli–november: Stalingradi lahingu esimene periood
  • November–veebruar 1943: Stalingradi lahingu teine periood

[redigeeri] 1943.

• • 2. jaanuar Sakslased alustasid taandumist Kaukasuselt.
  • 14.-23. jaanuar Casablanca konverents.
  • 18. jaanuar: Leningradi piiramisrõngasse murti Laadoga järve ääres koridor, mis aga ei tähendanud Leningradi blokaadi lõppu.
  • 23. jaanuar Briti 8. armee vallutab Tripoli.
  • 27. jaanuar 8. ameerika õhuarmee sooritas oma esimese õhurünnaku pommitades Wilhelmshavenit.
  • 2. veebruar Viimased Saksa väeüksused Stalingradis alistusid.
  • 8. veebruar Vene väed vabastavad Kurski.
  • 9. veebruar Organiseeritud jaapanlaste vastupanu Guadalcanalis lõppes.
  • 16. veebruar Nõukogude väed võtavad Harkovi tagasi.
  • 20 veebruar Saksa väed murdsid läbi ameeriklaste kaitsest Kasserini kurus, Põhja-Afrikas.
  • 2.-4. märts Liitlaste laevastik saavutas võidu jaapanlaste üle Bismarcki mere lahingus.
  • 13. märts Jaapani väed taganesid üle Jangtse jõe.
  • 15. märts Sakslased vallutavad Harkovi.
  • 16. märts Algas viimane liitlaste rünnak Tuneesias.
  • 18. märts Ameeriklased vallutasid El Guettari.
  • 20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist.
  • 11.-31. mai Attu tagasivallutamisega liitlaste poolt on Jaapani väed Aleuutidelt välja löödud.
  • 13. mai Keskriikide väed Tuneesias kapituleerusid.
  • 10. juuli Liitlased maabusid Sitsiilias.
  • 25. juuli Mussolini arreteeritakse ja Itaalia fasistlik valitsus langeb. Marssal Pietro Badoglio alustab liitlastega läbirääkimisi.
  • Juuli–august: Kurski lahing
  • 12.-17. august Sakslased evakueerivad Sitsiilia.
  • 23. august Sakslased jätsid maha Harkovi.
  • 25. august Liitlased lõpetasid Uus-Georgia saare okupeerimise Saalomoni saarestikus.
  • 3. september Briti väed maabuvad Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu.
  • 4.-16. september Liitlasväed vallutavad Lae-Salamaua saare Uus-Guinea saarestikus.
  • 8. september Itaalia annab ametlikult alla.
  • 9. september US 5. armee maabub Salerno randadel, Briti väed Tarantos.
  • 12. september Sakslased vabastavad Mussolini.
  • 1. oktoober Liitlased sisenevad Naplesesse ja vallutavad Foggia lennuväljad.
  • 2. oktoober Austraallased vallutavad Finschhafeni Uus-Guineas.
  • 13. oktoober Itaalia kuulutab sõja Saksamaale.
  • 19.-30. oktoober Nõukogude Briti ja Ameerika välisministrid kohtusid Moskvas.
  • 6. november Nõukogude väed vallutasid Kiievi.
  • Detsember: Teherani konverents

[redigeeri] 1944.

• • 27. jaanuar: lõppes Leningradi blokaad.
  • 6. juuni Normandias avati teine rinne Saksamaa vastu
  • September Vaherahu Soome ja NSVL vahel

[redigeeri] 1945.

• • 4.–11. veebruar Krimmi konverents
  • 8. mai Saksamaa kapituleerus
  • 17. juuli–2. august Potsdami konverents
  • 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale
  • 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile
  • 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile
  • 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega

[redigeeri] Sõjajärgsed sündmused

• 20. november 1945 – 1. oktoober 1946 Nürnbergi protsess Saksamaa sõjakurjategijate üle
• 1946–1947 Pariisi konverents

[redigeeri] Tähtsamad isikud

• Winston Churchill
• Adolf Hitler
• Franklin Delano Roosevelt
• Jossif Stalin

[redigeeri] Vaata ka

• Teise maailmasõja ohvrid
• Lapi sõda
• Poola II maailmasõjas
• Tšehhoslovakkia II maailmasõjas
• Teise maailmasõja survel tehtud leiutised
• Norra vallutamine 1940. aastal
• Nimekiri Saksa vägedest Teises maailmasõjas

[redigeeri] Kirjandus

• Värä, E. Tanneberg, T. Pajur, A. Lähiajalugu. Õpik 9. klassile. I osa. 2., ümbertöötatud trükk, Tallinn, Avita, 2004, 135 lk. ISBN 9985-2-0930-3

[redigeeri] Välislingid