Narva Hermanni linnus

Allikas: Vikipeedia

Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal.

1256. aastast on esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldal samale kohale , kus oletatavasti asus eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel.

1277. kinnitavad ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva ajaloo asjatundjad on välja tulnud mõttekäiguga, et Narva võis olla Eesti alal ainuke linn, mis ei ole tekkinud linnuse ümber, vaid välja arenenud külast.

1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse

Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn - praeguse Pika Hermani torni eellane.

14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eesõu, aasttail 1341 - 1342 aga suur läänepoolne eesõu. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümber ehitused selleaegsest põhiplaanist.

1. aprillil 1342 põletasid venelased Narva linnuse ja linna teist korda, tungides missa ajal linnusesse ja tappes kõik linlased.

Linnus ja linn taastati kiiresti, sest juba 25. juulil 1345 omistas Taani kuningas Valdemar IV Atterdag Narvale Lüübeki linnaõigused, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas Valdemar III ajal.

Jüriöö ülestõusu järel läks Narva linnus Liivi ordu valdusesse ja kastell ehitati ümber konvendihoone ks. Jõepoolsele küljele lisati kaevudansker. Teine dansker ehitati lääneseina. Konvendihoone eri tiivad ühendati sisehoovi ümbritseva puitgaleriiga.

Pika Hermani torni kõrgendati 15. sajandi lõpul ja 16. sajandil, et saada parem ülevaade 1496. aaastal rajatud Jaanilinna linnuses toimuvast.

1. aprillil 1558 aastal alustas Ivangrodi linnus Narva pommitamist. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Venelased kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neid lubati vabalt lahkuda. 1559 - 1581 oli linnus Venemaa valduses.

6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva hõivasid linnuse, kes kohandasid vana konvendihoone läänetiivas asunud refektooriumi asehalduri residentsiks. Selleks murti seintesse ka uued suured akna avad. 1586. aastal ehitati läänetiiba veel Kivisaal.

Aastal 1593 plahvatas Pika Hermani tornis püssirohi, kuid 1638. a. remonditi taas. Samal aastal rajati suurde eeshoovi ka praeguseks lammutatud arsenal. Lisaks eeshoovil veel garnisoni kirik ja saun.

19. sajandi kesksel restaureeriti linnust sõjaväe arhidekt M. Rezovi projekti kahaselt, kuid Krimmi sõda katkestas tööd. II maailmasõja lahingutes sai linnus tugevasti purustusi, mida on likvideeritud juba 1950. aastastest.

[redigeeri] Välislingid

• Narva Hermanni linnus Eesti Posti postmargil