Olaf Luiga
Allikas: Vikipeedia
Olaf Luiga (23. august 1908 Omsk – 5. juuli 1939 Tartu) oli eesti tõstja ja maadleja, EM-pronks 1933 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Klubi: Nõmme “Kalju”.
Sisukord |
[redigeeri] Tõstjakarjäär
1927 tuli Luiga Eesti meistriks keskkaalus (kuni 82,5 kg) 297,5 kiloga (kolmevõistlus). Järgmisel aastal kaitses ta tiitlit 315 kiloga. Amsterdami olümpiamängudel oli Luiga 305 kiloga (80 + 95 + 130) 11. Pärast olümpiamänge läks ta üle raskekaalu.
1929–1935 selgitati Eesti meistreid tõstmises viievõistluses. Luiga tuli Eesti meistriks 1929 490 kiloga, 1930 502,5 kiloga ja 1931 515 kiloga. 1929 tuli ta Euroopa meistrivõistlustel 325 kiloga kolmevõistluses (90 + 95 + 140) 5.-ks. Edaspidi pühendus ta maadlusele.
[redigeeri] Maadlejakarjäär
Maadluses oli poolraskekaalu ja raskekaalu piiriks 87 kg. 1930 ja 1931 võistles Luiga raskekaalus, edaspidi poolraskekaalus.
[redigeeri] 1930
Vabamaadluses tuli Luiga ainsal korral Eesti meistriks. Eesti meistrivõistlustel nii kreeka-rooma (veebruaris) kui ka vabamaadluses (detsembris), nagu juba 1929. aasta vabamaadlusmeistrivõistlustel võitis ta Kristjan Trossmanni (Palusalu).
Maavõistlusel Soomega detsembris oli Luiga Eesti raskekaalu esinumber. Raskekaalus ja kergekeskkaalus jäi võistlus viiki, muudes kaaludes võitsid soomlased, ühtekokku 22:6.
Eesti võitis veebruaris Tallinnas Läti 4:3.
[redigeeri] 1931
Märtsis Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas Luiga esimest korda Trossmannile.
Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2 ja viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14.
[redigeeri] 1932
Luiga tuli Eesti meistriks kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Mõlemal aastal võitis Eesti maavõistluses suurelt Lätit.
Los Angelese olümpiamängudest jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.
[redigeeri] 1933
[redigeeri] Euroopa meistrivõistlused
1933. aasta Euroopa meistrivõistlused toimusid Helsingis. Et Eesti oli eelmisel aastal Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäänud viimaseks, ei loodetud õieti kelleltki midagi.
I ringis alistas Luiga Väinö Kokkise (Soome) ja II ringis József Tarányi (Ungari). Rudolf Svensson (Rootsi) seljatas ungarlase, kuid kaotas siis punktidega soomlasele. III ringis maadles Luiga rootslase vastu ebaõnnestunult ja sai seljakaotuse. Surnud ring andis tulemuseks: I Svensson, II Kokkinen, III Luiga.
Albert Kusnets sai kergekeskkaalus samuti pronksi.
[redigeeri] 1935
III Turaani turniiril 15.–17. novembril Tallinnas võitis Eesti (18 punkti) Soome (14) ja Ungari (10) ees. Oma kaalu võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo, Olaf Luiga ja Kristjan Palusalu. Kärbeskaallane Evald Sikk tuli teiseks ja sulgkaallane Harald Miss kolmandaks. Ometi ajakirjandus laitis Luiga maadlust.
Eesti võitis Riias Läti 5:2.
[redigeeri] 1936
Berliini olümpiamängudele plaanitseti saata ka Luiga. Ago Neo oli korduvalt keskkaalus edu saavutanud ja võis seda ehk veelgi teha. Ent Luiga ei suutnud täisjõuga treenida. Haiguse idud olid juba sees. Kolme aasta pärast suri ta vähki. Neo võitis Berliinist poolraskekaalus hõbeda ja pronksi.
[redigeeri] 1937
17. ja 18. märtsil Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Poolraskekaalus võitis B-koondislane Luiga E. Härmä 2:1. Veel võitsid Eesti B-s Heino Kaaremäe, Voldemar Roolaan ja Johannes Kotkas. Kaotasid Juhan Looaru, Adalbert Toots ja A. Väärt. Eesti A poolraskekaallane Ago Neo seljatas Uuno Vento.
[redigeeri] Vaata ka:
- Tõstmine 1928. aasta suveolümpiamängudel
