Ombudsman
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Ombudsman on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. Amet loodi algselt Rootsis aastatel 1809-1810. Sealt on sarnased institutsioonid levinud Skandinaaviasse, Uus-Meremaale, Ühendkuningriiki, Saksamaale, Iisraelisse, samuti mõnedesse USA ning Austraalia osariikidesse ja Kanada provintsidesse. Maastrichti lepingust alates teostab Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle järelevalvet Euroopa ombudsman.
Ombudsmani nimetab ametisse parlament, kes aga ei saa edaspidi mõjutada seda, kuidas ombudsman üksikuid juhtumeid käsitleb. Ombudsman on - vähemalt eeldatavasti - iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu ja üksikisiku vahel. Üldjuhul kuuluvad tema pädevuse alla kõik riigiasutused, kuid mõningatel juhtudel on sellest välistatud kohalikud omavalitsused (Uus-Meremaal ja Norras), valitsuskabineti otsused (Uus-Meremaal, Norras ja Rootsis) või kohtunikud (Taanis, Uus-Meremaal ja Norras). Kuigi ombudsmani järelevalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Ta võib välja pakkuda muudatusi riigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda.
Ombudsman saab arvukalt kirjalikke pöördumisi, millest suurt osa ei ole vaja üldse uurida, kuna tegu on ilmselgelt alusetute pöördumistega. Arvukalt on juhtumeid, kus kodanik esitab oma pöördumises kriitikat, kuid ei selgu milline on temale tekitatud kahju. Vastavalt olukorrale võib ombudsman paluda selgitusi ning aidata kodanikul arusaadavalt oma muret väljendada. Paljudel juhtudel on tegu ka kaebustega selliste institutsioonide poole, mis ei allu ombudsmanile (näiteks eraettevõtted). Juhul kui riigi õiguskord näeb kõigepealt ette haldusliku või õigusliku vaidluste lahendamise võib see välistada ombudsmani pädevuse.
Eesti ombudsman on õiguskantsler.
