Otto Wilhelm Masing
Allikas: Vikipeedia
Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu – 15. märts 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe leiutaja.
O. W. Masing sündis Põhja-Tartumaal Lohusuus köster K. Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kuid abiellus aadlisoost sakslannaga.
Sisukord |
[redigeeri] Haridustee
- Narva linnakool (1777-1779)
- Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782)
- Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt.
[redigeeri] Töökäik
- 1788. aastast Lüganuse pastor
- 1795. aastast Viru-Nigula pastor
- 1815. aastast Äksi pastor
- 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor
- 1821. aastast Tartumaa praost
[redigeeri] Looming
- 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramatu Lastele".
- 1821 "Luggemislehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend
- 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arwamise-Ramat" ja kolm usuõpikut
- 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820
- 1824-1826 – toimetas "Tallorahwa Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi
- 1816 "Ehstnische Orignalblätter für Deutsche"
- 1821-1823 ja 1825 "Marahwa Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu.
- Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahwa Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges.
- 1818 lugemisajakiri "Pühhapäewa wahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge.
- Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni.
[redigeeri] Kirjandus
- Eesti kirjanduse ajalugu, I köide, ER, Tallinn 1965, lk. 343–369 (peatüki autor Aarne Vinkel)
- Aarne Vinkel, "Eesti rahvaraamat" (ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast). Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 100–146
- Leo Anvelt, "Otto Wilhelm Masing ja kaasaegsed. Lisandusi nende tundmiseks" (artiklite valimik). Eesti Raamat, Tallinn 1979, 232 lk.
- Heli Laanekask, "O. W. Masingu keeleteaduslikust vaatepiirist" – Keel ja Kirjandus 1982, nr. 3, lk. 122–133
- Ea Jansen, "Otto Wilhelm Masingu kirjade publikatsioonist" – Keel ja Kirjandus 1998, nr. 8 ja Ea Janseni artiklikogumikus "Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse", Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 259–267
- Kristi Metste, "Ma olen 100 aastat enneaegu kirjutanud" (O. W. Masing eesti esseistika alustajana) – Akadeemia 2001, nr. 4, lk. 657–667
- Otto Wilhelm Masing, "Ühe põhjendamatu ja ebaõiglase väite ümberlükkamine" – Akadeemia 2001, nr. 4, lk. 668–685
- Heli Laanekask, "Otto Wilhelm Masing ja tartu keel ehk üksikisiku osast kirjakeele ajaloos" – "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk. 129–180 (sisaldab bibliograafiat)
- Olev Teder, "Otto Wilhelm Masingu tegevusest kirjastamise ja raamatukaubanduse alal" – "Kirjaliku kommunikatsiooni probleeme = The problems of written communication", Tallinn 2004, lk. 106–113 (sisaldab bibliograafiat)