Rahvusreligioon
Allikas: Vikipeedia
Rahvusreligioon ehk rahvuslik religioon ehk rahvususund (mõnikord ka rahvausundiks nimetatud) on ühele rahvale, kultuurile või keelele omane usund (religioon).
Erinevate rahvaste usundid erinevad omavahel suuresti. On rahvusreligioone oma väljakujunenud pühakirjadega, liturgikaga ja vaimulikkonnaga; kuid on ka selliseid usundeid, mis eksisteerivad üksnes suulises pärimuses ega ole rangelt organiseeritud ega hierarhiseeritud. Rahvausundiks nimetatakse seetõttu mõnikord ka organiseerimata uskumuste kogumit, mis on antud kultuuris omaks võetud, mida usutakse, kuid mis pole sanktsioneeritud ühegi organisatsiooni poolt.
Erinevalt maailmareligioonidest ei ole rahvusreligioonid omaks võetud laiemalt, küll aga on neist välja arenenud ka maailmareligioone (kristlus, islam, budism).
Rahvusreligioon võib olla maailmareligiooniga segunenud või selle poolt alla surutud, aga nad võivad eksisteerida ka kõrvuti; samuti võib rahvusreligioon avaldada tugevat mõju maailmareligioonile ning seda omamoodi ümber kujundada. See toimus näiteks Tiibeti rahvausreligiooni böni ja budismi kokkupuutel. Kõrvuti eksisteerivad mõlemad näiteks Jaapanis (šintoism) ja (budism), sama on ka Hiinas taoismi ja budismiga. Islami poolt allasurutud seisundis on zoroastrism Iraanis ning paljud rahvusreligioonid kristluse mõjupiirkonnas.
Religioossete vastuolude ja konfliktide piirkonnas on rahvusreligioone mõnikord iseloomustatud kui väheväärtuslikke, küündimatuid ja primitiivseid (ebausk, väärusk, ebajumalate kummardamine, paganlus jmt).
