Kristlus

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on praegu viletsas seisus.

Vajab toimetamist

Kristlus ehk ristiusk on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased.

Ristiusk ehk kristlus on usk, mis põhineb Jeesus Kristuse õpetustel, kes elas Iisraelis umbes 2000 aastat tagasi.

Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks.

Kristlust tunnistab maailmas rohkem inimesi kui ühtegi teist religiooni. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon.

Ristiusu tuntuim sümbol on rist.

Ristiusu keskne arusaam on pääsemise (lunastamise) kujutlus.

[redigeeri] Uskumused

Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.

[redigeeri] Levik

Jeesuse õpetust levitasid tema järelkäijad, kes rajasid algse kiriku. Aastal 324 pKr kristlus sai Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks.

[redigeeri] Ideoloogia

Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).

Kristlased usuvad, et kolm päeva peale surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja umbes 40 päeva hiljem tõusis taevasse.

[redigeeri] Õhtusööm

Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaks. Tähtsaimad pühad: jõulude, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine).

[redigeeri] Pühad tekstid

Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus